Hiiu Folk hoiab alkoholivaba joont

Pühapäeval lõppenud 15. Hiiu Folgi juhi Astrid Nõlvaku sõnul olid festivali märksõnadeks taas turvalisus ja perekesksus ning mõlemale andis nüüd ja annab ka edaspidi raami see, et üritus on alkoholivaba. 

„Muusikud ja paljud-paljud külastajad ütlevad, et me teeme õiget asja – et niivõrd hea on olla kohas, kus ei ole purjus inimesi ja topse vedelemas ning kõike muud, mida tavaliselt festivalidel näeb,“ ütles Nõlvak.

Stefan Timmermans Belgia duost Madingma ütles ausalt, et oli laval pabinas. „See oli mu esimene alkoholivaba festival!“ ütles ta. „Aga see oli täiesti okei – ja kõik on muusika heaks. Imeline festival – palju lapsi lõbutsemas, inimesed olid väga rahulikud ja lõõgastunud.“

Rootsi viiuldaja Daniel Wikslund rääkis, et teda üllatas, kui tähelepanelikult siinne publik jälgis laval toimuvat. „Tahan levitada sõna terves maailmas ja öelda kõigile, et nad tuleksid Hiiu Folgile,“ ütles Wikslund.

15. Hiiu Folgi eriti rikkalik kava pakkus publikule armsaid kohtumisi, harivaid loodusretki ja õpitube, piilumisi paikadesse, kuhu muidu ei satuta ning muidugi väga häid kontserte.

„Pole vaja kannatada Viljandi Folgini, sest Hiiu Folk juba käib!“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas festivali avades.

 Kolmandat aastat järjest aitas festivali õnnestumisele kaasa päikeseline ilm. Seekord algas Hiiu Folk Sõru paadikuuris ja see tõi kohale ka inimesi merelt. 

„Jõudsime sadamasse ja avastasime, et siin käib festival, kus polegi osalenud,“ rääkis üks purjetaja. „Järgmisel päeval purjetasimegi hoopis Orjaku sadamasse. Võtsime jalgrattad, tulime Kassari kiigeplatsile ja nägime, et saab küll ilma alkoholita pidutseda!“

Festivalikülalistel oli peale kontsertide võimalus külastada paiku, mida tutvustas pererahvas ise: Vaemla villavabriku peremees Mihkel Valdma näitas, kuidas saab lambavillast lõng; Putkaste mõisa peremees Peeter Paemurru pajatas mõisa kirevast ajaloost Stackelbergidest kuni sovhoosi ja põllumajanduskooli ajani välja. Tutvuti Kärdla endise kohtumajaga ehk Ave Vitaga, kus külalised võttis vastu luuletaja Ave Alavainu.

Hubases Kassari rahvamajas lauldi Valter Parvega taas salmikulaule. Väikestes paikades sündisid vapustavad muusikalised elamused: Suuremõisa lossis näitas Brasiilia muusik Eduardo Agni, mida saab välja võluda ühestainsast kitarrist, Kassari kabelis andis hingemineva kontserdi akordionist Maimu Jõgeda.

Teel Vohilaiule üllatas matkal osalejaid Hiiumaa vanim elanik, 102aastane krapsakas Liidia Piilberg oma taluõuel kõiki kui armsaimaid külalisi vastu võttes; retkelised ise üllatasid end sellega, et lõid keset merd pilliloo saatel lahti perekonnavalsi.

Pikaks ajaks jääb Vanajõe orus käinutele hinge hommikuse metsa etendus Euroopa naaritsa asurkonna elupaigas, giidiks oli seal bioloog Tiit Maran.

Tänulikke õpilasi leidsid töötoad: traditsioonilisi Eesti ja Kanada viiulilugusid õpetasid Eeva Talsi ja April Verch, rootsi viiulilugusid Daniel Wikslund, parmupilli Cätlin Mägi, karmoškat Ruti Kirikmäe ja Siim Sarv; viimane õpetas ka eesti tantse. 

Väikese juubeli puhul oli festivalil publikule ka üllatus – katsetasime uut kohta Ristnas Paradiisirannas, kus tegi oma debüütesinemise fusion-duo Total Collapse ehk ansambli Radar trummar Paap Kõlar oma bassimängijast tütre Kelli Kõlariga.

Peamises peopaigas Kassari kiigeplatsil esinesid Tõnis Mägi, Mari Jürjens, Marek Sadam ja Sadamasild, Nedsaja Küla Bänd, Madingma, Curly Strings ja April Verch – The Heritage Projekt, Naised Köögis, Untsakad, Olavi Kõrre ja Balkan Horo.

Traditsioonilisel kirikukontsertide päeval musitseerisid Robert ja Anti Jürjendal, Laikrete pereansambel, Eva Väljaots ja Tuli Taevast. Festivali lõpetasid Käinas Robirohi, Nõianeitsid ja Astrid Nõlvak ning Olavi Kõrre. 

„15 aasta jooksul on katsetatud mitmeid asju, praegu võib öelda, et kullaproov on saavutatud,“ arvas festivali kauaaegne päevajuht Kristjan Arunurm.

Näeme järgmisel festivalil! 16. Hiiu Folk toimub 16.–19. juulil 2020.

Vaata festivali tutvustust: https://www.youtube.com/watch?v=ddSZGNl36do

https://hiiufolk.ee

https://www.facebook.com/HiiuFolk/

Sõrul algab homme 15. Hiiu Folk

Homme algava 15. Hiiu Folgi kava on pungil väga häid kontserte, armsaid kohtumisi, harivaid loodusretki ja õpitube ning piilumisi paikadesse, kuhu muidu ei satu. 

* Hiiu Folgi boonuskontsert

Sünnipäeva puhul on festivalil publikule üllatus – katsetame uut kohta ja pakume laupäeval kell 13 tasuta kontserdi koostöös Paap Kõlari ja Paradiisirannaga Ristnas Paradiisi villa mereterrassil.

Oma debüütesinemise teeb seal fusion-duo Total Collapse – ansambli Radar trummar Paap Kõlar oma bassimängijast tütre Kelli Kõlariga.

Duo Total Collapse – see on paljude stiilide süntees ja parimad džässroki traditsioonid, läbivalt on tunda ka maailmamuusika mõjud. Eriti südamelähedased on mõlemale muusikule afro- ja salsarütmid.
„Esinemist kannab halastamatu ja kohati peadpööritav rütmika, katkematult kruviv pinge ja improvisatsioon; tehnilist teostust avardab nüüdisaegse tehnoloogia viimane sõna,“ kirjeldab kontserti Paap Kõlar. Tema sõnul avanevad kontserdil võimalused, mis suuremate koosseisude puhul oleksid mõeldamatud, kuid tänu tehnoloogilistele lahendustele kõlab duo kohati lausa suure bändina.
Ettekandele tulev repertuaar pakub üllatusi nii kunagistele Psycho ja Radari fännidele kui ka folgi ja maailmamuusika austajatele. 

* Hiiu Folgi avamisele ja hommeõhtustele kontsertidele Sõru paadikuuris on eriti mugav tulla mööda merd!

Enne veel, kell 17 räägib Hiiumaa muuseumi teadur Helgi Põllo Sõru muuseumis pool tundi Hiiumaa meremeeste lugusid, nii et kella 18ks jõuavad kõik kenasti sealsamas kõrval asuvasse paadikuuri festivali avamisele.

Hiiu Folki tulevad tervitama kultuuriminister Tõnis Lukas ja Hiiu vallavanem Reili Rand, musitseerivad, Tuuleviiul, Avo Tamme ja Robirohi. 

Õhtu jätkub sealsamas Daniel Wikslundi, Cätlin Mägi ja Johansonide kontsertidega. 

* Hiiumaa põnevad paigad

Festivalikülalistel on võimalus piiluda kohtadesse, kuhu muidu ei satu ja millest räägib meile pererahvas ise: Vaemla villavabrikusse, kus on ka karmoškamängija Ruti Kirikmäe kontsert, ja Putkaste mõisa, kus on pärast ringkäiku ka särtsaka Folkmelody ning laupäeval Robirohi kontsert. Tutvume ka Kärdla endise kohtumajaga ehk Ave Vitaga, kus külalised võtab vastu luuletaja Ave Alavainu.

Armas paik, kus Valter Parvega lauldakse salmikulaule, on Kassari rahvamaja. Samasse kohta kutsuvad kontserdiga Nõianeitsid.

Restaureeritud Suuremõisa lossi tutvustab Sirje Heinma, giidituuri järel musitseerib Brasiilia kitarrist Eduardo Agni.

Palade kivimite majas saab kuulata korraldaja Astrid Nõlvaku ja Kaarli kanneldajate kontserti. Kassari kabelis esineb reede õhtul akordionist Maimu Jõgeda.

Rudolf Tobiase majamuuseumis räägib muuseumi perenaine meie suurest heliloojast ning Hiiumaa legendidest Leigrist ja Torupilli-Jussist.

Hiiu Folgi matkad viivad läbi mere Vohilaiule ning Tiit Maraniga Vanajõe orgu Euroopa naaritsa asurkonna elupaika; Tõnu Otsason viib huvilised mõttematkale Heino Kiige nimelisse Lõpe kultuuri- ja dendroparki.

* Õpitoad algajaile ja edasijõudnuile

 Traditsioonilisi Eesti ja Kanada viiulilugusid õpetavad Eeva Talsi ja April Verch; rootsi viiulilugusid õpetab Daniel Wikslund.

Karmoškat saavad õppida nii algajad (Siim Sarve juures) kui ka edasijõudnud (Ruti Kirikmäe). Siim Sarv õpetab ka eesti tantse, balkani tantse õpetavad aga Olavi Kõrre ja Balkan Horo liikmed oma kontserdil. Parmupilli õpetab Cätlin Mägi.

* Hiiu Folgi film on seekord Leedu–Eesti linateos „Naine ja liustik“ Leedu liustiku-uurijast Aušra Revutaitest, kes on veetnud 30 aastat Tjan-Šani mäestikus. Ta uurib vanas nõukogudeaegses uurimisjaamas 3500 meetri kõrgusel kliimamuutuste mõju liustikule. Filmi helilooja on ERRi aasta muusik 2016 Robert Jürjendal, kes esineb ka festivali pühapäevasel kontserdil Reigi kirikus koos poja Antiga. Filmi treiler: https://youtu.be/R3IlbvVGj1I

* Peamine peopaik on ikka Kassari kiigeplats

Reedel ja laupäeval esinevad kiigeplatsil Tõnis Mägi, Mari Jürjens, Marek Sadam ja Sadamasild, Nedsaja Küla Bänd, Madingma, Curly Strings ja April Verch – The Heritage Projekt, Naised Köögis, Untsakad, Olavi Kõrre ja Balkan Horo.

Kassari kiigeplatsil ootab külastajat nagu ikka puhas ja turvatud festivaliala, kus lapsed saava kasvõi paljajalu ringi joosta ning kust keegi ei kao ära. Lastepesas meisterdatakse ja mängitakse, külla tuleb rännukoer Klaus ja Kärdla nukuteater, laulumänge mängivad Nõianeitsid; pere pisikeste jaoks on nagu ikka väike liumägi ja liivakast.

Peoplatsil saab seekord hästi mitmekesiselt süüa: nagu ikka, on lastepärast toitu, sh pannkooke, Dafutruck pakub käsitööpelmeene, Heimon Foodtruck kalatoite, hiiumaine Hiid valmistab nõgesesmuutisid, Lukemer teeb lavaširulle, šašlõkki ja kebabi, Sushimon valmistab sušit, Kassari Hõng pakub taimetoitu, suppi, värskeid köögiviljasnäkke, plaadikooki ja muud maitsvat.

Et Hiiu Folk on jätkuvalt alkoholivaba festival, valmistab kokteilimeister Kristo Tomingas Coctail Cateringist meile alkoholita kokteile.

Kaasa saab osta käsitööd: ilusaid linaseid riideid, kaltsuvaipu ja ehteid.

* Pühapäev on traditsiooniline kirikukontsertide päev: esinevad Eva Väljaots Kassari kabelis, Tuli Taevast Mänspe kabelis, Robert ja Anti Jürjendal Reigi kirikus ning Laikrete pereansambel Pühalepa kirikus. 

Festivali lõpukontserdil Käinas musitseerivad Robirohi ja mitmed teised, kõigile pakutakse torti. 

Hiiu Folk kestab neljapäevast pühapäevani. Kogu festivali pass maksab eelmüügist Piletilevis vaid 40 eurot, kohapeal 50 eurot. Päevapileteid saab osta kohapealt. Lastele kuni 12 (k.a) on festival tasuta.

Järgmisel nädalal algava 15. Hiiu Folgi teema on „Legendide saar”

Järgmisel nädalal algava 15. Hiiu Folgi tunnuslause on „Legendide saar”. Hiiumaa on muinasjutumaa, kus on peidus palju legendaarseid inimesi, paiku ja lugusid. Seega on mitmed festivali lisaprogrammi ettevõtmised pühendatud otse või kaude legendidele ja saare legendaarsete inimestele.

* Leiger, Rudolf Tobias ja Torupilli-Juss

Rudolf Tobiase majamuuseumi perenaine Ille Savioja pajatab reedel Hiiumaa vägilasest Leigrist.

„Räägin Leigri legendide kaudu Hiiumaa kohanimede tekkimisest,” ütles Ille Savioja. „No näiteks avastab Leiger Hiiumaad, kõnnib ja vaatab: paokohad (soised kohad) – nii sündis kohanimi Paoma.” Veel kuuleme Sääre tirbi ehitamisest Kassarisse, sellest, kuidas Leiger Suure Tõlluga suhtles ja paljust muust. 

Laupäeval kuuleme sealsamas helilooja majamuuseumis Ille Saviojalt lugusid ilmakuulsast Rudolf Tobiasest ning üle Eesti kuulsast torupillikuningast.

„Torupilli-Juss ja Tobias – nad on ühe ajastu inimesed, vaatame, kuidas nad omas ajas toimetasid,” ütles Savioja.

 „Jussil oli 36 enda komponeeritud lugu, neist kuus tuli tema enda sõnul nälja peletamiseks ära süüa,” rääkis Savioja. Ehk siis – Jussilt on säilinud 30 lugu.

* Kärdla kohtumaja ja Ave Alavainu

Laupäeva hommikul saavad kirjandussõbrad ja muidu huvilised tulla külla vanasse kohtumajja, kus neid ootab poetess Ave Alavainu.

„See on tavaline kirjanduslik kohtumine luuletajaga,” kirjeldas Alavainu hommikust olemist. „Tahan tutvustada ka maja, kus asun, 115aastast esimest uhket kodanikumaja Kärdlas, kus 73 aastat asus riigikohus. Räägin oma kummalisest loometeest ja loen sekka ka luuletusi. Kohtunikupoodiumil on välja pandud ka mu teoste näitus. Kui ma omadega sassi lähen, tuleb appi „advokaat”, kelle rolli täidab Kaido Ray Kallikorm suurepäraste lõõtspillilugudega. Maja juures on ka aiake, kus võime ilusa ilma puhul olla nii kaua, kui tahame.”

* Mitmekülgne pillimees ja looja Avo Tamme

Laupäeval on põnev kohtumistund mitmekülgse muusiku ja loojaga, 81aastase hiidlase Avo Tammega, kes on mänginud saksofoni küll üksi, küll ansamblites ja teinud enda sõnul läbi elu alati seda, mida ta on tahtnud – tööd otsinud ta kunagi ei ole, töö on alati ise tema juurde tulnud.

Elu armastaja – nagu ta ise enda kohta ütleb – Tamme tahab peale pillimängu ka rääkida temaga kohtuma tulnud inimestega südamest südamesse: arutleda elu üle, mida ta on oma sõnul 50 aastat vaadelnud ja sellest ka aru saanud. Kuidas täpselt muusik ja looja elu mõistab, sellest temaga kohtudes kuulemegi.

„Minu arvates komberdab inimkond praegu neljal proteesil: käsutamine, keelamine, ähvardamine, karistamine. Nii kasvatatakse lapsi ja sellest kõik suured mured tulevadki. Kui need neli ära jätta, muutuks inimkond hoopis paremaks,” mõtiskleb viis last suureks kasvatanud Tamme.

Koos püütakse laulda Tamme raamatute tekste. „Laulame natuke nagu regilaule – mina võtan näiteks eest ja keegi ütleb järele, aga ta ei pea seda tegema mind korrates, vaid ta võib öelda mõne oma mõtte, nii et tekib dialoog,” avab Tamme oma plaane.

* Loodusretked vähetuntud paikadesse

Hiiu Folgi matkad viivad reedel Vohilaiule ja laupäeval Vanajõele.

Vohilaiule Hiiumaa idaranniku lähedal saab minna traktorikastis ja jalgsi läbi vee.

Laiuretkele tulijatel on ainulaadne võimalus minna külla ka saare vanimale elanikule, krapsakale Liidia Piilbergile. Lepistu talus elav legendaarne Liidia sai 5. juulil 102aastaseks. 

Vanajõele viib loodusesõbrad Euroopa naaritsa ekspert Tiit Maran. 

„Räägin veidi Vanajõe ajaloost ning tänasest päevast, sinna hulka ka naaritsast, aga eelkõige kasutan Vanajõge kui lähtekohta Looduse üle arutlemiseks,” räägib Maran.

Mõttematk legendaarse Tõnu Otsasoniga

Looduse üle arutletakse ka laupäevasel mõttematkal koos Heltermaa sadamasse püstitatud skulptuuri „Vanamees ja kits” vanamehe prototüübi, endise tuntud majandijuhi Tõnu Otsasoniga Heino Kiige nimelises Lõpe kultuuri- ja dendropargis.

* Salmikulauludega tulevikku

Kassari rahvamajas ootab reedel laulusõpru taas suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.

„Kohapeal kogetud rõõmule lisaks hoiab laulmine sidet esivanematega ning loob silda tulevikku,” ütles Valter Parve. „Salmikud-laulikud kaasa ning Kassarisse! Koos lauldud viisid on meie rahva salakeel ning on tänaste põlvkondade võimuses seda elus hoida. Jätku laulule!”


* Lisaks veel ringkäigud Vaemla villavabrikus ja Putkaste mõisas, filmiõhtu, õpitoad, väikesed kontserdid armsates paikades üle Hiiumaa, pühapäevane kirikukontsertide päev ning muidugi põhiesinejad: Tõnis Mägi, Naised Köögis, Daniel Wikslund, Nedsaja Küla Bänd, Mari Jürjens, Eduardo Agni, Madingma, Culry Strings ja April Verch Band – The Heritage Projekt, Robert ja Anti Jürjendal, Marek Sadam ja Sadamasild, Balkan Horo, Untsakad, Cätlin Mägi, Laikrete pereansambel, Johansonid, Robirohi jt.

Hiiu Folk erineb teistest samalaadsetest festivalidest alkoholivabadususe poolest – siin ei müüda ega pruugita vägijooke. 2015. aastal valis ajakiri Pere ja Kodu Hiiu Folgi Eesti kõige peresõbralikumaks festivaliks.

15. Hiiu Folk toimub 18.–21. juulil Kassari kiigeplatsil, Sõru paadikuuris, Hiiumaa kirikutes ja paljudes väikestes paikades üle saare.

Festivali pass maksab kõigest 40 eurot, kuni 12aastased lapsed (k.a) pääsevad festivalile tasuta. Päevapileteid saab osta kohapealt.

15. Hiiu Folgi lisaprogramm külastajale vaba aega ei jäta

15. Hiiu Folk ootab 18.–21. juulil kõiki muusikasõpru osa saama ka festivali rikkalikust lisaprogrammist: matkadest, õpitubadest ja paljust muust tervel saarel.

* Muidugi saab minna Hiiu Folgi kaubamärgiks kujunenud loodusretkedele.

Tiit Maran viib huvilised saare lääneossa Vanajõele.

„Hiiumaaga seob mind aastatepikkune naaritsa kaitsetegevus, mis on, kasutades Tallinna loomaaia tehispopulatsiooni, päädinud saarele naaritsa loodusliku asurkonna loomisega,“ ütleb Tiit Maran. „Räägin veidi Vanajõe ajaloost ning tänasest päevast, sinna hulka ka naaritsast, aga eelkõige kasutan Vanajõge kui lähtekohta Looduse üle arutlemiseks.“

Inna Lepiku eestvedamisel matkatakse läbi vee Vohilaiule, mis on 4,48 km² suurune asustamata laid Hiiumaa idarannikust poole kilomeetri kaugusel, suuruselt 16. Eesti saar ja suurim laiunimeline saar Eesti vetes. Hiiumaa ümber on suurem ainult Kassari.

Kui ilm soosib, saab laiul nautida lõõtspillimuusikat Kaido Ray Kallikormilt. 

* Muusikat ei pea ainult kuulama, mitmel pool saab ise osaline olla: Siim Sarv ja Ruti Kirikmäe õpetavad karmoškat, Cätlin Mägi õpetab parmupilli, Siim Sarv ka tantse. Rootsi viiulivõlur Daniel Wikslund õpetab pillilugusid, Olavi Kõrre ja Balkan Horo õpetavad balkani tantse.

* Mõnusasti saab aega veeta Kassari rahvamajas, kus lauldakse salmikulaule suvehiidlase Valter Parve eestvõtmisel.

* Ringkäigu Hiiumaa lõunaosas Putkaste mõisas teeb mõisaomanik, Vaemla villavabrikus selle pererahvas.

* Rudolf Tobiase majamuuseumis räägib Ille Savioja meie suurest heliloojast ning Hiiumaa legendist Torupilli-Jussist ja saare vägilasest Leigrist.

* Tõnu Otsason viib mõttematkale Heino Kiige nimelisse Lõpe dendroparki saare idaosas.

* Värvikas poetess Ave Alavainu tutvustab oma residentsi Ave Vitat, endist Kärdla kohtumaja.

* Kassari kiigeplatsi ja Sõru lastepesas pajatab väikestele kuulajatele oma reisijutte rännukoer Klaus. Kassari kiigeplatsile tuleb ka laste sõber Kärdla nukuteater; kõiki huvilisi ootab end harima ja nuputama keskkonnaameti telk.

Lastepesad on nii Kassari kiigeplatsil kui ka iga kontserdipaiga juures, kus pisikestega mängitakse ja meisterdatakse, kuni vanemad on kontserdil.

15. Hiiu Folk algab 18. juulil Sõrul ning jätkub Kassari kiigeplatsil ja paljudes Hiiumaa paikades, festivali lõpetab traditsiooniline kirikukontsertide päev. Üles astuvad parimad pärimusmuusikud Eestist ja mujalt: Rootsi viiuldaja Daniel Wikslund, flaami muusikud vennad Timmermansid ehk Madingma, Brasiilia kitarrist Eduardo Agni, Kanada viiuldaja April Verch oma trioga koos Curly Stringsiga – The Heritage Projekt, Tõnis Mägi, Mari Jürjens, Robert ja Anti Jürjendal, Naised Köögis, Marek Sadam ja Sadamasild, Olavi Kõrre ja Balkan Horo, Cätlin Mägi, Nedsaja Küla Bänd, Maimu Jõgeda, Robirohi jpt.

Kogu festivali pass maksab eelmüügist vaid 40 eurot, kohapeal 50 eurot. Päevapiletid on müügil kohapeal.

Lastele kuni 12 (k.a) on festival tasuta.

Ootame Hiiumaale!

15. Hiiu Folk toob kaasa väärilise programmi

Vähem kui kuu aja pärast, 18. juulil avatakse Sõru paadikuuris 15. pärimusmuusika festival Hiiu Folk, mille programmis on väikesele juubelile kohaselt suurepärased välisesinejad.

Madingma ehk Stefan ja Diederik Timmermans on flaami (Belgia) pärimusmuusikud, kes armastavad Eestit ilmselt sama palju kui oma kodumaad. Vennad on siinsele publikule esinenud 25 aasta jooksul lugematuid kordi ja mitmetes koosseisudes; nad on inspireerinud muusikuks hakkama või oma unistusi järgima ka mitmeid siinseid tuntud inimesi.

Vendadel on imetabane võime publikuga suhestuda ja inimesi kaasa haarata. Kontserdil viivad nad kuulaja rännakule läbi Euroopa pärimuskultuuri, keskendudes flaami muusikale. Stefan mängib flaami torupilli ja vilesid, Diederik akordioni.

„Muusika mängimine on minu jaoks nagu hingamine ja see on määranud mu elus peaaegu kõik. Muusika annab lohutust ja energiat nii mulle kui ka kuulajatele,“ ütleb Stefan Timmermans.

Hiiumaale tulevad vennad otse Soomest, kus nad astuvad üles Kaustineni pärimusmuusika festivalil. Hiiu Folgil esineb Madingma reede, 19. juuli õhtul ning see on nende esimene ülesastumine Hiiumaal.

Madingma Youtube’i kanal: https://goo.gl/ukLtez

Madingma Facebookis: www.facebook.com/madingmastefandiederik

* * *

The Heritage Projekt ühendab teine teisel pool maailma tegutsevate ansamblite talente: eestlaste armastatud Curly Stringsi ja Kanadast Ottawa orust pärit virtuoosset triot The April Verch Band.

April Verch on viiuldaja, laulja, laulukirjutaja ja stepptantsija, kes on üles kasvanud elava pärimusmuusikaga. Ta valdab suurepäraselt kodukandi Ottawa oru ja paljude teiste põnevate regioonide viiulimängustiile. Hiiumaa kontserdil saab näha ka tema steppimist.

Ansamblis The April Verch Band mängivad veel maailmaklassi muusikud Cody Waters bassil ja bandžol ning Alex Rubin kitarril ja mandoliinil. Koos on antud kontserte ning viiuli meistriklasse üle maailma. http://aprilverch.com/about/april-verch-band/
Curly Strings (Eeva Talsi, Villu Talsi, Taavet Niller ja Jaan Jaago) ammutab inspiratsiooni muuhulgas ameerika bluegrass’ist ning osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Neile on iseloomulik intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävad meloodiad ja siiras esitus.
The Heritage Projekti kontserdil kuuleb värskes kuues lugusid alates vanemast pärimusmuusikast kuni Curly Stringsi ja The April Verch Bandi ühisloominguni, milles kombatakse kahe maa muusikalise pärandi piire ja ühisosa ning samas väärtustatakse mõlema juuri. See on põnev muusikaline rännak täis energiat, laulu, tantsu ja rõõmu; välja ei jää ka juba rahva südameid võitnud Curlyde kuulsamad lood.

Curly Strings astub Hiiu Folgil üles esimest korda.

* * *

Kitarrist Eduardo Agni sai kodumaal Brasiilias tuntuks noore mehena, kui töötas välja endale iseloomuliku kitarrimängutehnika – hammering. Agni loomingu asutajad ütlevad, et tema looming on kokku pandud universaalsest keelest, mis koosneb minimalismi mõjudest, džässist ja progressiivsest rokist.

Ta on välja andnud arvukalt sooloplaate ning olnud heliloojaks filmidele ja dokumentaalidele. Agni on esinenud enamikus Brasiilia peamistes kontserdisaalides ja rohkem kui 30 riigis. Mitu aastat elas ta Amazonase džunglis, kus kogus ja salvestas sealset traditsioonilist muusikat.

Eestis on ta varem üles astunud soolokontsertidel ning koos bändiga Amazon Ensemble, samuti viinud läbi õpikodasid.

Mõni aasta tagasi andis ta meeleoluka kontserdi ka Hiiu Folgil, seekord on põhjust tulla kuulama tema uut kava. http://eduardoagni.com

* * *

Taas on publiku rõõmuks Hiiu Folgil suure energiaga viiulivõlur Rootsist Daniel Wikslund – omapärase tehnikaga muusik ja lugudelooja, kelle loomingus kõlab armastus ja kirg elu vastu.

Kodumaal väga tuntud Wikslund on Eestis palju esinenud ja ka eesti lastele viiulimängu õpetanud muusik. Ta mängib viiulit talle ainuomasel rütmilisel viisil, viies kuulaja põnevale teekonnale. Oma energia ja sarmiga suudab ta rahva kohe kohe käivitada ja kaasa laulma panna.

Hiiu Folgil astub Daniel Wikslund üles soolokavaga, sealhulgas ka koos Kristi Alase juhendatava noorte viiuldajate ansambliga Tuuleviiul.http://www.danielwikslund.com/en/

* * *

Muidugi esinevad festivalil ka eesti muusikud oma tuntud headuses: Tõnis Mägi, Naised Köögis, Nedsaja Küla Bänd, Mari Jürjens, Robert ja Anti Jürjendal, Marek Sadam ja Sadamasild, Balkan Horo, Untsakad, Cätlin Mägi, Laikrete pereansambel, Johansonid, Robirohi jt.

Kontsertide kuulamisele lisaks saab nelja päeva jooksul kaasa lüüa matkadel, loodusõhtutel ja õpitubades ning vaadata filme. Pere väikseimate jaoks on nii Kassari kiigeplatsil kui ka teistes kontserdipaikades traditsioonilised lastepesad.

Hiiu Folgi peamine eripära võrreldes teiste samalaadsete muusikaüritustega on alkoholivabadus – siin ei müüda ega pruugita vägijooke. 2015. aastal valis ajakiri Pere ja Kodu Hiiu Folgi Eesti kõige peresõbralikumaks festivaliks.

XV Hiiu Folk toimub 18.–21. juulil Kassari kiigeplatsil ja väiksemates paikades üle Hiiumaa.

Festivali pass maksab kõigest 40 eurot, kuni 12aastased lapsed (k.a) pääsevad festivalile tasuta.

Vt festivali tutvustust: https://www.youtube.com/watch?v=ddSZGNl36do&feature=youtu.be

Parima hinnaga pärimusmuusika festival Hiiu Folk



15. korda toimuv Hiiu Folk – see on neli päeva kvaliteetseid kontserte Kassari kiigeplatsil, intiimsed kontserdid väiksemates paikades ja kirikutes üle terve Hiiumaa, töötoad, tegevused lastele, loodusmatkad saare kaunitesse paikadesse ning mõnus olemine kõigile, kes peavad lugu rahuliku atmosfääriga festivalist meretagusel maal.

18.–21. juulil esinevad: Tõnis Mägi, Naised Köögis, Marek Sadam ja Sadamasild, Nedsaja Küla Bänd, Curly Strings & April Verch Band (Kanada) – The Heritage Projekt, Daniel Wikslund (Rootsi), Madingma, Balkan Horo, Untsakad, Mari Jürjens, Laikrete pereansambel, Robirohi, Cätlin Mägi, Johansonid jpt. Kuni 12aastased lapsed (k.a) pääsevad festivalile tasuta. Vt festivali tutvustust: https://www.youtube.com/watch?v=ddSZGNl36do

22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“. Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak. Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud. Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses. Reedel esinesid Kassari kiigeplatsil Tõnis Kase autorilaule esitav hoogne Pööriöö, publikut naerutav neozombiepostfolk-duo Puuluup, Usbeki ansambel Oxus (pildil) ning tuline Svjata Vatra, kes pani rahva kohe kaasa tantsima. Populaarsed olid festivali õpitoad: Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe’de ning Janne Suitsu juhendatav hiiu kandle töötuba. Janne Suits ütles, et tal polegi varem olnud nii kiiresti juhiseid haaravaid õpilasi, kes tunni lõpuks juba ilusasti viisi mängivad. Hubane õhkkond oli Kassari rahvamajas koosolemistel Valter Parvega, kes aitas eest võtta meie armastatud ja ka tundmatumaid laule ning mängis vinüülplaate väliseesti muusikaga. „Mul oli uskumatult asjatundlik publik, kes rääkis mulle põnevaid asju ja kellelt sain isegi teadmisi,“ ütles kooslaulmiste propageerija ja vinüülplaatide koguja Parve. Ülipõnevalt rääkis 1959. aastal Hiiumaale tehtud rahvaluuleekspeditsioonist Helen Kõmmus ning Hiiumaa ajalugu tutvustavast näitusest Helgi Põllo. Laupäeval alustasid kiigeplatsi õhtut Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, jätkas mõtlik trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan ning Mari Kalkun ja löökriistamängija Aleksandra Kremenetski. Rahvast tantsitas pimeduseni Tuulelõõtsutajad. Tuulelõõtsutajatega (pildil) samal ajal oli eriline kontsert tillukeses Kassari kabelis, kus küünlavalgel esines usbeki traditsioonilise klassikalise muusika kvartett Oxus koos tantsijannaga. Kõik kokku lõi hingematvalt lummava meeleolu. Kes ei käinud, kahetsevad! Kvarteti juht ja usbeki traditsioonilise klassikalise muusika propageerija Husniddin Ato ütles, et Hiiumaal ja kogu Eestis viibimine on nende jaoks täiesti eriline kogemus ja suur puhkus. Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust. Ato ütles häid sõnu ka eesti muusika kohta. Tema sõnul on suur väärtus, kuidas Eestis segatakse modernset ja pärimusmuusikat – et ka kõige moodsamaid vahendeid kasutavad interpreedid on ikkagi juurtega omas kinni ja meie pärimus on muusikas alati tunda. Hubased kontserdid toimusid väikestes paikades: Vaemla villavabriku, Mihkli talumuuseumi ja Rudolf Tobiase majamuuseumi õuel ning Soera kivimite majas, Emmaste koolimajas, Suuremõisa lossis, Hiiessaare sadamas ja Orjaku külamajas, kus esinesid Lõosilm, Nõianeitsid ja Risti rahvamuusikud. Eriliselt soojalt võeti vastu lõõtsamängija Kaido Ray Kallikormi ja Põlva neidude Folkmelody esinemine, viimase eestvedaja Kristin Semmi lõõtsamäng ja julge laul pani inimesed tüdrukuid braavo-hüüetega tagasi kutsuma. Pühapäev algas Helin-Mari Arderi ja Teet Raigi sulni kontserdiga Kassari kabelis, jätkasid vanamuusikaansambel Rondellus Pühalepa kirikus, juudi ja armeenia rahvamuusika ansambel Shabat Quartet Emmaste kirikus ning Heinavanker Reigi kirikus. XIV Hiiu Folk köideti kokku mitmete siin esinenud muusikute kummardusega festivalile ja Hiiumaale. Rohkem fotosid: https://www.facebook.com/pg/HiiuFolk/photos/?ref=page_internal Juubelihõnguline XV Hiiu Folk toimub 18.-21. juulil 2019.

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüle ja lauldakse salmikulaule

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga. Salastatud Hiiumaa Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal. Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise. „Mida enam ma Hiiumaa rahvaluulesse süvenen, seda enam veendun, et Hiiumaa on üks paremini varjatud saladusi eesti rahvaluule uurimises,“ ütleb Helen Kõmmus. „Hiidlaste pärimus on pahatihti jäänud saarlaste ja muhulaste varju, kes on rahvaluulekogujaid peibutanud oma suulise vanavara rohkusega. Hiidlasele pole aga n-ö massikultuur kunagi meelt mööda olnud. Tema lauludele ja juttudele on omane eriline kvaliteet, mis hakkab avanema alles lähemal süvenemisel. Seda kinnitab ka 1959. aasta Hiiumaa rahvaluuleekspeditsioonilt kogutud mitmekihiline ja põnev materjal.“ Unikaalsele rahvaluulematerjalile lisaks oli filmilindile jäädvustatud toonase piiritsooni eluolu, sh sadama argipäeva ja sealseid rajatisi. Viimane oli tookord tundlik ja isegi ohtlik materjal. Oluliste riiklike objektide filmimine võis halvemal juhul kvalifitseeruda spioneerimiseks ja riigireetmiseks. Võimalik, et sellepärast polnudki sellest rahvaluule kogumise retkest arhiivis korraliku jälge ja sellega seotud filmi omal ajal avalikult ei näidatud. Tegelikult pole originaalfilmi saatus teada. Pole välistatud, et see konfiskeeriti. Arhiivis on säilinud vaid katkendid kopeeritud filmilindist. Need tummfilmilindile talletatud mälestused ootasid arhiivivaikuses oma aega. Nüüd on see aeg käes. Tuli, vesi, õhk, maa Reedel kell 12.30 räägib Kassari muuseumimajas Hiiumaa ajaloost talle omasel põneval viisil Hiiumaa muuseumide teadusdirektor Helgi Põllo. Et seal on avatud näitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“, avab Põllo minevikku nende nelja elemendi kaudu. Kokku saab sellest lugu saareelaniku toimetulemisest, oskustest, aga ka usust, haridusest, loovusest ja teistest tähtsatest asjadest, mis sajandite jooksul siinset olemist ja elamist on mõjutanud. Salmikulauludega tulevikku Kell 14 võtab sealsamas Kassari muuseumimajas järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija. „Mitte keegi meist ei saa olla osaline Eesti 200. sünnipäeval – see on vist päris kindel. Aga et meie rahvas sinnamaani kestaks, sellele saab päris kindlasti igaüks kaasa aidata,“ ütleb Valter Parve. „Kasvatada lapsi, kaitsta kodu, hoida loodust – see kõik loeb. Ja soovida „jõudu tööle“ ning „jätku leivale“ – kui see on läbi sajandite saatnud eestlaste elu, siis peab neis olema inimesi liitev ja hoidev vägi. Sedasama saab väita ka üheskoos laulmise kohta – kohapeal kogetud rõõmule lisaks hoiab see sidet esivanematega ning loob silda tulevikku. Lisaks on see ka omamoodi nutitõrje – eriti kui nooremad kaasa löövad. Teie, kes te hoolite me ühise kodumaa kestmisest edasi kaugesse tulevikku, saate siin õla alla panna: salmikud-laulikud kaasa ning Kassarisse! Koos lauldud viisid on meie rahva salakeel ning on tänaste põlvkondade võimuses seda elus hoida. Jätku laulule!“ Vinüüliviisidega minevikku Valter Parve ootab kõiki Kassari rahvamajas ka laupäeval kell 14, et kuulata väliseesti muusikat: „Eesti juubeliaastal eriti, aga ka enne ja pärast seda on tähtis tunda ühtekuuluvust nendega meie seast, kes olude sunnil sünnimaa maha pidid jätma. Kaugel alles hoitud keel ja kombed on oluline pärand me kultuuris ning on põhjust olla tänulik rahvuskaaslastele selle eest. Üks osa tollest pärandist on kättesaadav vinüülplaatidele salvestatud muusika abil ning Kassaris me neid kuulamegi. Väike loetelu lauljatest ja pillimeestest, kes me ette sel korral „astuvad“: Naan Põld, Maret Pank, Ingemar Korjus, Ell Tabur, Olaf Kopvillem, Hille Ostrat, Olev Muska, „Hämarik“, „Lemmikud“, „Hamiltoni Helletajad“, „Heli Neli“, „Jüri-Peeters“ jt. Kui hiidlastel on kodus kaugel-kaugel vinüülplaatidele salvestatud eesti muusikat, siis võiks seda teistelegi kuulamiseks kaasa võtta. Kohtumiseni Kassaris!“ * * * Hiiu Folgi külastajat ootavad veel matkad Vissulaiule ja Kõpu poolsaarele Tiit Leitoga Tõnupsi luiteid vaatama, hiiu kandle ja djembe õpitoad, tantsuõhtu vahvate seltskonnatantsude ja -mängudega, Eesti dokumentaalfilmid ning muidugi kontserdid: spetsiaalselt Hiiu Folgiks kokku tulev trio Riho Sibul – Jaak Tuksam – Ain Agan, elektrooniliste hiiu kannelde duo Puuluup, autorilaule esitav Pööriöö, lõõtsakuningas Juhan Uppin, mõtlik ja vägev Mari Kalkun koos Aleksandra Kremenetskiga, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas tuntud headuses, tuline Svjata Vatra, eksootiline Oxus jpt. Pühapäeval esinevad kirikutes Helin-Mari-Arder ja Teet Raik, Heinavanker, Rondellus ja Shabat Quartet. Hiiu Folgil tunneb end mõnusalt kogu pere. Kõige väiksemate folgiliste jaoks on lastepesad, kus saab meisterdada ja mängida ning kohtuda rännukoer Klausiga Lottemaalt ja Kärdla nukuteatri tegelastega. Kassari kiigeplatsil saavad lapsed kas või paljajalu ringi lipata. Et festival on alkoholivaba, on peol hea ja turvaline olla. 2015 valis ajakiri Pere ja Kodu Hiiu Folgi kõige peresõbralikumaks festivaliks. XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulini. Kohtumiseni Hiiumaal!

Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust. 14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet. Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal. Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta. Festivali teisel ja kolmandal päeval saavad soovijad keskkonnaameti telgis panna proovile oma teadmised looduse tundmises ning suured ja väikesed folgilised on oodatud mängima keskkonnahariduslikke mänge. Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk. Läbi aastate on Hiiu Folgi kaubamärgiks olnud loodusretked saare kaunitesse paikadesse. Seekord sõidetakse paadiga Vissulaiule ning matkatakse vaatama eripäraseid Tõnupsi luiteid Kõpu poolsaarel. NB! Palume end kodulehe kaudu osavõtuks registreerida.       Peale Kassari kiigeplatsi oodatakse külastajaid näiteks Suuremõisa lossis, looduskeskuse kivimite majas Soeras, Kassari kabelis, Orjaku külamajas, Kassari rahvamajas, Vaemla villavabrikus, Emmaste põhikoolis, muuseumides ning pühapäevasel kirikukontsertide päeval Hiiumaa kirikutes. Festivalil esinevad: Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski, Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan, Svjata Vatra, Juhan Uppin, Pööriöö, Puuluup, Helin-Mari Arder ja Teet Raik, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, Tuulelõõtsutajad, Sego Lääne-Aafrikast, Oxus Usbekistanist jpt. XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil. Passid (45.-) ja päevapiletid (10–35.-) on müügil Piletilevis. Kohtumiseni järgmisel nädalal Hiiumaal!

Kahe nädala pärast algab XIV Hiiu Folk

Kahe nädala pärast algav küllusliku programmiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ pakub külastajale head muusikat ning tutvustab kauni Hiiumaa loodust ja ajalugu. * Hiiu Folk algab neljapäeval Kärdlast, kus juba enne avamist saab Pika maja muuseumis näha haruldasi kaadreid äsja arhiivist leitud filmirullilt 1959. aasta Hiiumaast. Põnevast leiust jutustab Helen Kõmmus, esinevad noored pärimusmuusikud Läänemaalt Ristilt, karmoškat mängib Hiiumaa noormees Georg Rüütel. Pärast seda mängib Orjaku külamajas kuulajatele lõõtsa ja pajatab lugusid Kaido Ray Kallikorm, Kärdla kultuurikeskuses avatakse Toomas Volkmanni fotonäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“. Festivali avamisel Kärdla kultuurikeskuses musitseerivad Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe’del, Kärdla kammerkoor, Kaarli kooli kanneldajad ja Käina kaunite kunstide kooli kandleõpilased. Järgneb Strand…Randi kontsert ning vahvate seltskonnamängude, -laulude ja -tantsude õhtu, mida veavad Kristi Kool ja Janne Suits. Filmiprogrammis on tänavu kaks dokumentaalteost: Jaanis Valgu „Ahto, unistuste jaht“ ja Kullar Viimse „Jagatud valgus“ vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist. Filme tutvustab Erik Norkroos, kohal on ka Jaanis Valk. Festivali esimese päeva pilet: 10.- * Reede hommik viib loodusesõbrad Inna Lepiku juhendamisel paadiga Vissulaiule, matkajad saadab Hiiessaare sadamast lõõtsaga teele Kaido Ray Kallikorm. Mihkli talumuuseumis esinevad Risti rahvamuusikud. Edasi on kõigil võimalik kaunis Suuremõisa lossis õppida Janne Suitsu käe all hiiu kannelt ning kuulata Kristi Kooli ja Janne Suitsu kontserdil Erni Kasesalu lugusid nyckelharpa’l ja eesti lõõtsal. Päeva jooksul saab osaleda giidiga lossiekskursioonidel. Kassari muuseumimajas jutustab Helgi Põllo näituse „Elu saarel. Tuli. Vesi. Õhk. Maa“ kaudu Hiiumaa minevikust ja olevikust. Kokku saab sellest lugu saareelaniku toimetulemisest, oskustest, aga ka usust, haridusest, loovusest ja teistest tähtsatest asjadest, mis sajandite jooksul saarel olemist ja elamist on mõjutanud. Kassari rahvamajas ootab kõiki ühiselt salmikulaule laulma ning oma laulumälestusi jagama suvehiidlane Reigist Valter Parve, kes ka laule eest aitab võtta. Soera kivimite majas annavad särtsaka kontserdi neli andekat noort muusikut Põlvast – ansambel Folkmelody. Mänspe kabelis esineb Hiiumaa oma lasteansambel Lõosilm. Kassari kiigeplatsil heisatakse seekord festivali lipp koos rahvatantsuansambliga Sõle Segajad, kes õpetavad ka publikule mõne tantsu. Pealavale astub ansambel Pööriöö, seejärel Puuluup ning siis Oxus eksootilisest Usbekistanist koos tantsijannaga, õhtu lõpetab Eesti–Ukraina ansambel Svjata Vatra eesotsas väsimatu Ruslan Trochynskyiga. Kassari kiigeplatsi lastepesas pajatab reedel väikestele kuulajatele oma reisijutte Lottemaa elanik rännukoer Klaus, kes on tõukerattaga maailmale mitu tiiru peale teinud. Lastele meeldib kindlasti ka Kärdla nukuteater laupäeval. Nagu ikka, saavad lapsed lastepesas mõlemal päeval punuda ja meisterdada ning laulumänge mängida. Kõiki huvilisi ootab kiigeplatsil ka keskkonnaameti telk oma tegevustega. Reedene päevapilet: 30.- * Laupäev algab virgutavate võimlemisminutitega Kassari kiigeplatsil, Tiit Leito viib loodusesõbrad Kõpu poolsaarele avastama erakordseid Tõnupsi luiteid. Lääne-Aafrika muusik Sego tutvustab Käinas enda valmistatud djembe‘sid ning rütme Aafrikast. Kohapeal on olemas pillid, et üheskoos rütme proovida. Kassari rahvamajas viib Valter Parve huvilised vinüülplaatide kaudu väliseestlaste muusika maailma 1930. ja 1970. aastatest: Olaf Kopvillem, Hämarik jpt. Vaemla villavabrikus annavad kontserdi Nõianeitsid Pärnu lähedalt Saugast, Emmaste koolis saab kuulata lõõtsavirtuoos Juhan Uppinit ja Folkmelodyt. Õhtu esimesed esinejad Kassari kiigeplatsil on Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, siis astub lavale juubilar Riho Sibul koos Jaak Tuksami ja Ain Aganiga, seejärel Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski ning Tuulelõõtsutajad. Päeva lõpetab Kassari kabelis Oxus Usbekistanist. Kolmanda päeva pilet: 35.- * Pühapäev on traditsiooniliselt kirikukontsertide päev. Armsas väikeses Kassari kabelis musitseerivad Helin-Mari Arder ja Teet Raik, Pühalepa kirikus esineb Rondellus, Emmaste kirikus Shabat Quartet ning Reigi kirikus Heinavanker. Lõppkontserdil Käina huvi- ja kultuurikeskuses köidame festivali selleks aastaks kokku, üles astuvad Jaak Johanson koos Krista Citra Joonasega, Avo Tamme ja pojad ja paljud teised. Pühapäevane päevapilet: 25.- Kuni alguseni 19. juulil on kogu festivali passi hind 45, kohapeal 50 eurot. Päevapiletid ja passid on müügil Piletilevis. Kuni 12aastased lapsed (k.a) pääsevad festivalile tasuta. XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil. Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba. Kohtumiseni kahe nädala pärast Hiiumaal!

Hiiu Folgi lisaprogramm: tegevust leiavad nii suured kui ka väikesed

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab 19.–22. juulil kõiki osa saama heast muusikast, aga ka festivali lisaprogrammist: filmidest, matkadest, õpitubadest ja tegevustest lastele. * Muidugi saavad festivalile tulijad osaleda Hiiu Folgi kaubamärgiks saanud loodusretkedel. Armastatud Tiit Leitoga matkatakse Kõpu poolsaare põhjakaldale, kus asuvad Hiiumaa suurimad ja kauneimad luited – Tõnupsi luited. „See ei ole lihtsalt liivane kaldariba veepiiril, vaid tegemist on „elavate luidetega“, kus tuulel on voli lahtist liiva edasi kanda ja luiteid vormida,“ ütles Tiit Leito. Teel sinna ja tagasi saadavad matkajaid vanad valgusküllased luitemännikud. Plaanis on veel kaks retke – kuhu, selgub lähiajal. Loe edasi

Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski

Mari Kalkun esitab uusi lugusid oma sügistalvel ilmunud albumilt “Ilmamõtsan” koos särava löökriistamängija Aleksandra Kremenetskiga, kes mängib lisaks ka vibrafoni. Mari Kalkuni hääl jääb kõrvu ja jutustab lugusid metsast, linnast, maailmast ning enda elust. Mari muusika on ajas koos temaga kasvanud ja omandanud uusi kõlavarjundeid, olles ühtaegu vaikne ja vägev. Värskes kavas saadab ta end akordioni ning kanneldega, tuues selle arhailise pilli mängleva kergusega 21. sajandisse. Teemad Mari loomingus on üldinimlikud – tema muusika on justkui pelgupaik, kust ta ammutab rahu ja kindlust, pakkudes seda ka teistele. “Ilmamõtsan” põimib oskuslikult globaalseid ja kohalikke helisid ning peegeldab nende kahe vastuolust ja sünergiast sündinud uudseid hingemaastikke. See on muusiku vastus täiskiirusel edasi kihutavale maailmale. Mari on oma kontsertidega reisinud mitmel pool maailmas: enamikus Euroopa riikides ning viimasel ajal sageli ka Jaapanis. Tema 2015. aastal rahvusvahelise ansambliga Mari Kalkun & Runoruniga salvestatud album “Tii ilo” nominteeriti 2015. aasta etnomuusika albumi tiitlile nii Eesti kui Soome muusikaauhindadel. 2018. aastal nomineeriti ta Eesti Muusikaauhindadel Aasta Naisartisti tiitlile ning tema album “Ilmamõtsan” aasta etnomuusika albumi tiitlile. 2018. aasta Tallinn Music Weekil valiti Mari oma “Ilmamõtsan” kavaga delegaatide ja publiku üheks lemmikuks. “Ilmamõtsan” valiti ka Euroopa Maailmamuusika edetabelis kriitikute poolt top 10sse. “Maril on lugusid, mida võibki toimelt võrrelda loitsudega: need võivad rahustada, ergutada, tantsitada ja ravida. Seda kõike suutsid ja tegid lauluga ka me kunagised esivanemad.” – Tõnu Karjatse (Sirp) “Kalkun vahetab järjest pille ja jätab mulje muusikuks olemisest kui maailma lihtsaimast ametist. Laulud voolavad temast välja otsekui looduslikust allikast.” – Marje Ingel (Muusika)

14. Hiiu Folgil „Juurte juures“ kuuleb pärimust Vormsist Lääne-Aafrikani

14. korda toimuv pärimusmuusikafestival Hiiu Folk läheb senisest enam juurte juurde. Varasemast enam kuuleb seekord arhailist pillimängu: väikekandleid, hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli. Kuuleb ka regilaulu ning saab tantsida pärimustantse ja mängida laulumänge. Spetsiaalselt Hiiu Folgi jaoks tuleb esimest korda kokku trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan. „Kaks muusikut, kes jutustavad oma muusikat elust enesest, ausalt ja otse südamesse. Oleme sõbrad nii elus kui ka muusikas – sõnu ei olegi seletamiseks tarvis. Naudin iga hetke koos nendega,“ ütleb kitarrist Ain Agan. Sibul ja Tuksam esitavad omaloomingut ja eesti luulele loodud laule. Värske koostööprojekt on ka duo Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski. Äsja Jaapanist kontserte andmast tulnud Mari esitab Hiiumaal uusi lugusid oma sügistalvel ilmunud albumilt „Ilmamõtsan“ koos särava löökriistamängija Aleksandraga. „Ilmamõtsan“ on pälvinud tähelepanu Euroopas, plaat valiti maailmamuusika edetabeli parimate albumite hulka 2018. aastal. „Ma arvan, et Hiiumaa on veel üks neid väheseid oaase maailmas, kus on alles looduse ilu ja rahu, ja see peegeldub vastu ka inimestes, kes on sinna püsima jäänud,“ ütleb Mari Kalkun. „Minule on iga saarel käik eksootika, sest elan metsade vahel ja mere äärde satun pigem harva. Emapoolsete juurte kaudu olen siiski mere äärest ja mõnikord kajab see ka mulle endalegi ootamatult minu lauludest vastu.“ Uue kõlapildiga üllatab Eesti–Ukraina folkrokkansambel Svjata Vatra. Hiiu Folgile tulevad nad kavaga, kus kõlavad paremad vanad ja uued lood verivärskelt albumilt „Muutused“. Akordioni asemel on bändil nüüd kitarr, mida mängib Peeter Priks. Bändi trummar Karl-Heinrich Arro on Hiiumaalt ja ning torupilli ja vilede mängija Juhan Suits on siin elanud. „Ja meil on kavas ka hiiu lugu!“ ütleb ansambli eestvedaja Ruslan Trochynskyi. „Tuleb lõbus, positiivne, vägev kontsert. Rock’n’roll ja ikka power folk! Ootame!“ Tõnis Kargi autorilaule esitav Pööriöö liikmed lubavad, et nende kontserdil saab tunda end tõeliselt hästi ja olla rõõmus koos nendega. „Hiidlane võiks tulla meid vaatama, kuna pole midagi sellist varem näinud. Pööriöö on nii värskendav kogemus, kui üldse olla saab!“ ütleb bändi juht ja laulja Tõnis Kark. Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup (Ramo Teder, sooloartistina Pastacas, ja Marko Veisson) kõigub pärimuse ja uuemate muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground’i ja popiga. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi pillimängijate kambrites ja kandudes neist edasi. Mehed ütlevad oma loomingu kohta nii: „Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.“ Välisesinejad tulevad seekord lõuna poolt: oma juuri tutvustavad Oxus Usbekistanist ja Sego Lääne-Aafrikast. Väikeriigist Togost pärit Sego mängib djembe’sid. „Djembe’l mängin oma kodumaa rütme – nagu näiteks akpessé ja agbadja –, samuti muid Aafrika rütme ning ka neid, mis kantud reggae’ist, funk’ist, hiphopist ja teistest ülemaailmselt tuntud muusikastiilidest,“ räägib ta. Sego on ka käsitööline ja valmistab djembe’sid ise. Festivalil saab osaleda djembe õpitoas! Usbeki traditsioonilise klassikalise muusika ansambel Oxus andis 2016. aasta veebruaris Eestis mitu edukat kontserti. Seekord on meestel lauludele lisaks kaasas midagi veel kaunimat – eksootiline tantsijanna, kelle esitus annab muusikale hoopis uue ja erilise mõõtme. Eestirootsi ja eesti pärimust tutvustab Strand…Rand, oma uut plaati esitleb lõõtsakuningas Juhan Uppin. Juhan Uppini albumi „Pikk lugu“ palad pärinevad Karl Kikase, Richard Reino ja Artur Rinne repertuaarist ning eesti, skandinaavia ja iiri rahvamuusikast. „Eriti õnnelik olen ma selle üle, et esimest korda olen saanud oma sooloalbumile panna ka päris enda tehtud lugusid,“ ütleb Uppin. Veel saab kuulda Rondellust, Heinavankrit, Jaak Johansoni ja Krista Citra Joonast, Helin-Mari Arderit ja Teet Raiki, Tuulelõõtsutajaid jt. Hiiu Folk saab alguse neljapäeval, 19. juulil Kärdlas, seekord kultuurikeskuses, jätkub kahel päeval pealaval Kassari kiigeplatsil ning lõpeb traditsiooniliselt kirikukontsertidega pühapäeval. Festivali pass maksab kuni juuni lõpuni 35 eurot. Kuni festivali alguseni 19. juulil on passi hind 45 ja kohapeal 50 eurot. Festivalile pääsevad tasuta kuni 12-aastased (k.a) lapsed. Kõik väikesed ja suured pillimehed, kes tahavad, oskavad ning jaksavad mängida festivalil tund aega pärimusmuusikat, võiksid korraldajaga ühendust võtta ja enda soovist teada anda! Ka mängima tuleva lapse või noore vanem saab tasuta festivali passi. Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba. Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil. Kohtumiseni Hiiumaal! Oxus Usbekistanist:              

Hiiu Folgi passid ja päevapiletid on müügil!

Ära jäta suveplaane viimasele minutile, soeta festivali pass juba täna: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/hiiu-folk-2018-57386/ 14. korda toimuva Hiiu Folgi teema on „Juurte juures“. Peale võimendatud muusika kuuleb seekord palju arhailist pillimängu: väikekandleid, Hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli; saab tantsida vanu pärimustantse ja mängida laulumänge. Ning muidugi avastada Hiiumaa ajalugu matkade ja muuseumide kaudu. Loe edasi

XIII Hiiu Folk oli helge ja päikeseline

Pühapäeva õhtul lõppes trio AR-GOD kontserdiga Pühalepa kirikus XIII Hiiu Folk. „Minule tundus festivali õhkkond väga päikeselisena,” ütles korraldaja Astrid Nõlvak. „Muusikutest kiirgas helgust, seda kiirgas ka publikust ja omavahel tekkis mõnus positiivne sünergia.“ Nõlvak ütles, et tema enda helgele vaatele aitas muidugi kaasa see, et ta elus on praegu selline etapp. Loe edasi

Hiiu Folgi teine päev: päike, lapsed, armastus

Hiiu Folgi eilne ehk teine päev kostitas osavõtjaid taas päikesepaistega. Matkalised said kuivalt, kuid mitte kuiva jalaga minna Kaevatsi laiule, sest teekond viis umbes läbi põlvekõrguse vee. Teised loodusesõbrad käisid paadiga hülgeid vaatamas, lapsed tegid väikese retke Soera metsas. Mitmed tänavuse festivali kontserdid toimuvad muuseumides, et tutvustada Hiiumaa ajalugu ja suurmehi. Malmös elav lõõtsamängija Kaido Ray Kallikorm andis kontserdi ja tantsitas rahvast Mihkli talumuuseumi õuel, Põlva lõõtsaneiud Krstin Semm ja Johanna Johanson Rudolf Tobiase majamuuseumi õuel. Loe edasi

XIII Hiiu Folk algas päikeseliselt, kuid kõigepealt räägiti tuulest

Hiiu Folgi esimeseks kaheks päevaks on saarele jagunud kõvasti päikest. Eile enne Hiiu Folgi ametlikku avamist pani teadur Helgi Põllo Hiiumaa muuseumis inimestele südamele, et tuulelippude hääle kakofoonia ei kaoks. „Meil on küll haritud muusikud, aga ka kriuksuv tuulelipp võiks märku anda, et inimene on kohal,“ rääkis Põllo tuulelippude ajalugu ja tänapäeva tutvustades. Selgus, et ehkki ka kõige ilusamatel tuulelippudel on ikkagi praktiline otstarve, jääb neid millegipärast maastikus aina vähemaks. „Igale Hiiumaa majale oma tuulelipp!“ kutsus Helgi Põllo hiidlasi üles. Loe edasi

Müügile tulid Hiiu Folgi päevapiletid

Nüüd on Piletilevis lisaks festivali passidele müügil ka Hiiu Folgi päevapiletid. Päevapiletiga pääseb festivali põhiprogrammis olevatele kontsertidele: avamisele Kärdla Villalaos ja kontsertidele Kassari kiigeplatsil ning pühapäeval toimuvaile kirukukontsertidele. Loe edasi

Hiiu Folk on lastega peredele turvaline peopaik

Et Hiiu Folgil oleks lastel hea olla, on ka tänavusel festivalil võtmeteemaks peresõbralik õhkkond. Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak ütleb, et Hiiu Folgil on igati mõeldud just lastega peredele. „Lapsed on sama oluline publik nagu täiskasvanud, nii on festivalil tehtud kõik, et ka väikestel külastajatel oleks mõnus olla,“ ütleb ta. Loe edasi

Hiiu Folk ja Laste Vabariik ühendavad jõud

Juuli neljandal nädalavahetusel on kõigil pärimusmuusikahuvilistel lastel põhjust külastada Hiiumaad, sest oma jõud ühendavad elamustuur Laste Vabariik ja Hiiu Folk. Täna Põltsamaalt alguse saanud EV100 üritustesari Laste Vabariik jõuab Hiiumaale just Hiiu Folgi ajaks, 20. ja 21. juuliks. Loe edasi

Viimased uudised

Hiiu Folk hoiab alkoholivaba joont

Pühapäeval lõppenud 15. Hiiu Folgi juhi Astrid Nõlvaku sõnul olid festivali märksõnadeks taas turvalisus ja perekesksus ning mõlemale andis nüüd ja annab ka edaspidi raami see, et üritus on alkoholivaba.  „Muusikud ja paljud-paljud külastajad ütlevad, et me teeme õiget asja – et niivõrd hea on olla kohas, kus ei ole purjus inimesi…