22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“.

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Reedel esinesid Kassari kiigeplatsil Tõnis Kase autorilaule esitav hoogne Pööriöö, publikut naerutav neozombiepostfolk-duo Puuluup, Usbeki ansambel Oxus (pildil) ning tuline Svjata Vatra, kes pani rahva kohe kaasa tantsima.

Populaarsed olid festivali õpitoad: Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe’de ning Janne Suitsu juhendatav hiiu kandle töötuba. Janne Suits ütles, et tal polegi varem olnud nii kiiresti juhiseid haaravaid õpilasi, kes tunni lõpuks juba ilusasti viisi mängivad.

Hubane õhkkond oli Kassari rahvamajas koosolemistel Valter Parvega, kes aitas eest võtta meie armastatud ja ka tundmatumaid laule ning mängis vinüülplaate väliseesti muusikaga. „Mul oli uskumatult asjatundlik publik, kes rääkis mulle põnevaid asju ja kellelt sain isegi teadmisi,“ ütles kooslaulmiste propageerija ja vinüülplaatide koguja Parve.

Ülipõnevalt rääkis 1959. aastal Hiiumaale tehtud rahvaluuleekspeditsioonist Helen Kõmmus ning Hiiumaa ajalugu tutvustavast näitusest Helgi Põllo.

Laupäeval alustasid kiigeplatsi õhtut Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, jätkas mõtlik trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan ning Mari Kalkun ja löökriistamängija Aleksandra Kremenetski. Rahvast tantsitas pimeduseni Tuulelõõtsutajad.

Tuulelõõtsutajatega (pildil) samal ajal oli eriline kontsert tillukeses Kassari kabelis, kus küünlavalgel esines usbeki traditsioonilise klassikalise muusika kvartett Oxus koos tantsijannaga. Kõik kokku lõi hingematvalt lummava meeleolu. Kes ei käinud, kahetsevad!

Kvarteti juht ja usbeki traditsioonilise klassikalise muusika propageerija Husniddin Ato ütles, et Hiiumaal ja kogu Eestis viibimine on nende jaoks täiesti eriline kogemus ja suur puhkus. Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust. Ato ütles häid sõnu ka eesti muusika kohta. Tema sõnul on suur väärtus, kuidas Eestis segatakse modernset ja pärimusmuusikat – et ka kõige moodsamaid vahendeid kasutavad interpreedid on ikkagi juurtega omas kinni ja meie pärimus on muusikas alati tunda.

Hubased kontserdid toimusid väikestes paikades: Vaemla villavabriku, Mihkli talumuuseumi ja Rudolf Tobiase majamuuseumi õuel ning Soera kivimite majas, Emmaste koolimajas, Suuremõisa lossis, Hiiessaare sadamas ja Orjaku külamajas, kus esinesid Lõosilm, Nõianeitsid ja Risti rahvamuusikud. Eriliselt soojalt võeti vastu lõõtsamängija Kaido Ray Kallikormi ja Põlva neidude Folkmelody esinemine, viimase eestvedaja Kristin Semmi lõõtsamäng ja julge laul pani inimesed tüdrukuid braavo-hüüetega tagasi kutsuma.

Pühapäev algas Helin-Mari Arderi ja Teet Raigi sulni kontserdiga Kassari kabelis, jätkasid vanamuusikaansambel Rondellus Pühalepa kirikus, juudi ja armeenia rahvamuusika ansambel Shabat Quartet Emmaste kirikus ning Heinavanker Reigi kirikus. XIV Hiiu Folk köideti kokku mitmete siin esinenud muusikute kummardusega festivalile ja Hiiumaale.

Rohkem fotosid: https://www.facebook.com/pg/HiiuFolk/photos/?ref=page_internal

Juubelihõnguline XV Hiiu Folk toimub 18.-21. juulil 2019.

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüle ja lauldakse salmikulaule

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

„Mida enam ma Hiiumaa rahvaluulesse süvenen, seda enam veendun, et Hiiumaa on üks paremini varjatud saladusi eesti rahvaluule uurimises,“ ütleb Helen Kõmmus. „Hiidlaste pärimus on pahatihti jäänud saarlaste ja muhulaste varju, kes on rahvaluulekogujaid peibutanud oma suulise vanavara rohkusega. Hiidlasele pole aga n-ö massikultuur kunagi meelt mööda olnud. Tema lauludele ja juttudele on omane eriline kvaliteet, mis hakkab avanema alles lähemal süvenemisel. Seda kinnitab ka 1959. aasta Hiiumaa rahvaluuleekspeditsioonilt kogutud mitmekihiline ja põnev materjal.“

Unikaalsele rahvaluulematerjalile lisaks oli filmilindile jäädvustatud toonase piiritsooni eluolu, sh sadama argipäeva ja sealseid rajatisi. Viimane oli tookord tundlik ja isegi ohtlik materjal. Oluliste riiklike objektide filmimine võis halvemal juhul kvalifitseeruda spioneerimiseks ja riigireetmiseks. Võimalik, et sellepärast polnudki sellest rahvaluule kogumise retkest arhiivis korraliku jälge ja sellega seotud filmi omal ajal avalikult ei näidatud. Tegelikult pole originaalfilmi saatus teada. Pole välistatud, et see konfiskeeriti. Arhiivis on säilinud vaid katkendid kopeeritud filmilindist. Need tummfilmilindile talletatud mälestused ootasid arhiivivaikuses oma aega. Nüüd on see aeg käes.

Tuli, vesi, õhk, maa

Reedel kell 12.30 räägib Kassari muuseumimajas Hiiumaa ajaloost talle omasel põneval viisil Hiiumaa muuseumide teadusdirektor Helgi Põllo.

Et seal on avatud näitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“, avab Põllo minevikku nende nelja elemendi kaudu. Kokku saab sellest lugu saareelaniku toimetulemisest, oskustest, aga ka usust, haridusest, loovusest ja teistest tähtsatest asjadest, mis sajandite jooksul siinset olemist ja elamist on mõjutanud.

Salmikulauludega tulevikku

Kell 14 võtab sealsamas Kassari muuseumimajas järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.

„Mitte keegi meist ei saa olla osaline Eesti 200. sünnipäeval – see on vist päris kindel. Aga et meie rahvas sinnamaani kestaks, sellele saab päris kindlasti igaüks kaasa aidata,“ ütleb Valter Parve. „Kasvatada lapsi, kaitsta kodu, hoida loodust – see kõik loeb. Ja soovida „jõudu tööle“ ning „jätku leivale“ – kui see on läbi sajandite saatnud eestlaste elu, siis peab neis olema inimesi liitev ja hoidev vägi. Sedasama saab väita ka üheskoos laulmise kohta – kohapeal kogetud rõõmule lisaks hoiab see sidet esivanematega ning loob silda tulevikku. Lisaks on see ka omamoodi nutitõrje – eriti kui nooremad kaasa löövad. Teie, kes te hoolite me ühise kodumaa kestmisest edasi kaugesse tulevikku, saate siin õla alla panna: salmikud-laulikud kaasa ning Kassarisse! Koos lauldud viisid on meie rahva salakeel ning on tänaste põlvkondade võimuses seda elus hoida. Jätku laulule!“

Vinüüliviisidega minevikku

Valter Parve ootab kõiki Kassari rahvamajas ka laupäeval kell 14, et kuulata väliseesti muusikat:

„Eesti juubeliaastal eriti, aga ka enne ja pärast seda on tähtis tunda ühtekuuluvust nendega meie seast, kes olude sunnil sünnimaa maha pidid jätma. Kaugel alles hoitud keel ja kombed on oluline pärand me kultuuris ning on põhjust olla tänulik rahvuskaaslastele selle eest. Üks osa tollest pärandist on kättesaadav vinüülplaatidele salvestatud muusika abil ning Kassaris me neid kuulamegi.

Väike loetelu lauljatest ja pillimeestest, kes me ette sel korral „astuvad“: Naan Põld, Maret Pank, Ingemar Korjus, Ell Tabur, Olaf Kopvillem, Hille Ostrat, Olev Muska, „Hämarik“, „Lemmikud“, „Hamiltoni Helletajad“, „Heli Neli“, „Jüri-Peeters“ jt. Kui hiidlastel on kodus kaugel-kaugel vinüülplaatidele salvestatud eesti muusikat, siis võiks seda teistelegi kuulamiseks kaasa võtta. Kohtumiseni Kassaris!“

* * *

Hiiu Folgi külastajat ootavad veel matkad Vissulaiule ja Kõpu poolsaarele Tiit Leitoga Tõnupsi luiteid vaatama, hiiu kandle ja djembe õpitoad, tantsuõhtu vahvate seltskonnatantsude ja -mängudega, Eesti dokumentaalfilmid ning muidugi kontserdid: spetsiaalselt Hiiu Folgiks kokku tulev trio Riho Sibul – Jaak Tuksam – Ain Agan, elektrooniliste hiiu kannelde duo Puuluup, autorilaule esitav Pööriöö, lõõtsakuningas Juhan Uppin, mõtlik ja vägev Mari Kalkun koos Aleksandra Kremenetskiga, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas tuntud headuses, tuline Svjata Vatra, eksootiline Oxus jpt. Pühapäeval esinevad kirikutes Helin-Mari-Arder ja Teet Raik, Heinavanker, Rondellus ja Shabat Quartet.

Hiiu Folgil tunneb end mõnusalt kogu pere. Kõige väiksemate folgiliste jaoks on lastepesad, kus saab meisterdada ja mängida ning kohtuda rännukoer Klausiga Lottemaalt ja Kärdla nukuteatri tegelastega. Kassari kiigeplatsil saavad lapsed kas või paljajalu ringi lipata. Et festival on alkoholivaba, on peol hea ja turvaline olla.

2015 valis ajakiri Pere ja Kodu Hiiu Folgi kõige peresõbralikumaks festivaliks.

XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulini.

Kohtumiseni Hiiumaal!

Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust.

14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet.

Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal.

Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta.

Festivali teisel ja kolmandal päeval saavad soovijad keskkonnaameti telgis panna proovile oma teadmised looduse tundmises ning suured ja väikesed folgilised on oodatud mängima keskkonnahariduslikke mänge.

Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk.

Läbi aastate on Hiiu Folgi kaubamärgiks olnud loodusretked saare kaunitesse paikadesse. Seekord sõidetakse paadiga Vissulaiule ning matkatakse vaatama eripäraseid Tõnupsi luiteid Kõpu poolsaarel. NB! Palume end kodulehe kaudu osavõtuks registreerida.

 

 

 

Peale Kassari kiigeplatsi oodatakse külastajaid näiteks Suuremõisa lossis, looduskeskuse kivimite majas Soeras, Kassari kabelis, Orjaku külamajas, Kassari rahvamajas, Vaemla villavabrikus, Emmaste põhikoolis, muuseumides ning pühapäevasel kirikukontsertide päeval Hiiumaa kirikutes.

Festivalil esinevad: Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski, Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan, Svjata Vatra, Juhan Uppin, Pööriöö, Puuluup, Helin-Mari Arder ja Teet Raik, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, Tuulelõõtsutajad, Sego Lääne-Aafrikast, Oxus Usbekistanist jpt.

XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil. Passid (45.-) ja päevapiletid (10–35.-) on müügil Piletilevis.

Kohtumiseni järgmisel nädalal Hiiumaal!

Kahe nädala pärast algab XIV Hiiu Folk

Kahe nädala pärast algav küllusliku programmiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ pakub külastajale head muusikat ning tutvustab kauni Hiiumaa loodust ja ajalugu.

* Hiiu Folk algab neljapäeval Kärdlast, kus juba enne avamist saab Pika maja muuseumis näha haruldasi kaadreid äsja arhiivist leitud filmirullilt 1959. aasta Hiiumaast. Põnevast leiust jutustab Helen Kõmmus, esinevad noored pärimusmuusikud Läänemaalt Ristilt, karmoškat mängib Hiiumaa noormees Georg Rüütel.

Pärast seda mängib Orjaku külamajas kuulajatele lõõtsa ja pajatab lugusid Kaido Ray Kallikorm, Kärdla kultuurikeskuses avatakse Toomas Volkmanni fotonäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“.

Festivali avamisel Kärdla kultuurikeskuses musitseerivad Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe’del, Kärdla kammerkoor, Kaarli kooli kanneldajad ja Käina kaunite kunstide kooli kandleõpilased. Järgneb Strand…Randi kontsert ning vahvate seltskonnamängude, -laulude ja -tantsude õhtu, mida veavad Kristi Kool ja Janne Suits.

Filmiprogrammis on tänavu kaks dokumentaalteost: Jaanis Valgu „Ahto, unistuste jaht“ ja Kullar Viimse „Jagatud valgus“ vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist. Filme tutvustab Erik Norkroos, kohal on ka Jaanis Valk.

Festivali esimese päeva pilet: 10.-

* Reede hommik viib loodusesõbrad Inna Lepiku juhendamisel paadiga Vissulaiule, matkajad saadab Hiiessaare sadamast lõõtsaga teele Kaido Ray Kallikorm.
Mihkli talumuuseumis esinevad Risti rahvamuusikud.
Edasi on kõigil võimalik kaunis Suuremõisa lossis õppida Janne Suitsu käe all hiiu kannelt ning kuulata Kristi Kooli ja Janne Suitsu kontserdil Erni Kasesalu lugusid nyckelharpa’l ja eesti lõõtsal. Päeva jooksul saab osaleda giidiga lossiekskursioonidel.

Kassari muuseumimajas jutustab Helgi Põllo näituse „Elu saarel. Tuli. Vesi. Õhk. Maa“ kaudu Hiiumaa minevikust ja olevikust. Kokku saab sellest lugu saareelaniku toimetulemisest, oskustest, aga ka usust, haridusest, loovusest ja teistest tähtsatest asjadest, mis sajandite jooksul saarel olemist ja elamist on mõjutanud.

Kassari rahvamajas ootab kõiki ühiselt salmikulaule laulma ning oma laulumälestusi jagama suvehiidlane Reigist Valter Parve, kes ka laule eest aitab võtta. Soera kivimite majas annavad särtsaka kontserdi neli andekat noort muusikut Põlvast – ansambel Folkmelody. Mänspe kabelis esineb Hiiumaa oma lasteansambel Lõosilm.

Kassari kiigeplatsil heisatakse seekord festivali lipp koos rahvatantsuansambliga Sõle Segajad, kes õpetavad ka publikule mõne tantsu. Pealavale astub ansambel Pööriöö, seejärel Puuluup ning siis Oxus eksootilisest Usbekistanist koos tantsijannaga, õhtu lõpetab Eesti–Ukraina ansambel Svjata Vatra eesotsas väsimatu Ruslan Trochynskyiga.

Kassari kiigeplatsi lastepesas pajatab reedel väikestele kuulajatele oma reisijutte Lottemaa elanik rännukoer Klaus, kes on tõukerattaga maailmale mitu tiiru peale teinud. Lastele meeldib kindlasti ka Kärdla nukuteater laupäeval. Nagu ikka, saavad lapsed lastepesas mõlemal päeval punuda ja meisterdada ning laulumänge mängida.
Kõiki huvilisi ootab kiigeplatsil ka keskkonnaameti telk oma tegevustega.

Reedene päevapilet: 30.-

* Laupäev algab virgutavate võimlemisminutitega Kassari kiigeplatsil, Tiit Leito viib loodusesõbrad Kõpu poolsaarele avastama erakordseid Tõnupsi luiteid.
Lääne-Aafrika muusik Sego tutvustab Käinas enda valmistatud djembe‘sid ning rütme Aafrikast. Kohapeal on olemas pillid, et üheskoos rütme proovida.
Kassari rahvamajas viib Valter Parve huvilised vinüülplaatide kaudu väliseestlaste muusika maailma 1930. ja 1970. aastatest: Olaf Kopvillem, Hämarik jpt. Vaemla villavabrikus annavad kontserdi Nõianeitsid Pärnu lähedalt Saugast, Emmaste koolis saab kuulata lõõtsavirtuoos Juhan Uppinit ja Folkmelodyt.

Õhtu esimesed esinejad Kassari kiigeplatsil on Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, siis astub lavale juubilar Riho Sibul koos Jaak Tuksami ja Ain Aganiga, seejärel Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski ning Tuulelõõtsutajad. Päeva lõpetab Kassari kabelis Oxus Usbekistanist.

Kolmanda päeva pilet: 35.-

* Pühapäev on traditsiooniliselt kirikukontsertide päev. Armsas väikeses Kassari kabelis musitseerivad Helin-Mari Arder ja Teet Raik, Pühalepa kirikus esineb Rondellus, Emmaste kirikus Shabat Quartet ning Reigi kirikus Heinavanker.

Lõppkontserdil Käina huvi- ja kultuurikeskuses köidame festivali selleks aastaks kokku, üles astuvad Jaak Johanson koos Krista Citra Joonasega, Avo Tamme ja pojad ja paljud teised.

Pühapäevane päevapilet: 25.-

Kuni alguseni 19. juulil on kogu festivali passi hind 45, kohapeal 50 eurot. Päevapiletid ja passid on müügil Piletilevis. Kuni 12aastased lapsed (k.a) pääsevad festivalile tasuta.

XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil. Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba.

Kohtumiseni kahe nädala pärast Hiiumaal!

Hiiu Folgi lisaprogramm: tegevust leiavad nii suured kui ka väikesed

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab 19.–22. juulil kõiki osa saama heast muusikast, aga ka festivali lisaprogrammist: filmidest, matkadest, õpitubadest ja tegevustest lastele.

* Muidugi saavad festivalile tulijad osaleda Hiiu Folgi kaubamärgiks saanud loodusretkedel. Armastatud Tiit Leitoga matkatakse Kõpu poolsaare põhjakaldale, kus asuvad Hiiumaa suurimad ja kauneimad luited – Tõnupsi luited.

„See ei ole lihtsalt liivane kaldariba veepiiril, vaid tegemist on „elavate luidetega“, kus tuulel on voli lahtist liiva edasi kanda ja luiteid vormida,“ ütles Tiit Leito. Teel sinna ja tagasi saadavad matkajaid vanad valgusküllased luitemännikud.

Plaanis on veel kaks retke – kuhu, selgub lähiajal.

Loe edasi

Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski

Mari Kalkun esitab uusi lugusid oma sügistalvel ilmunud albumilt “Ilmamõtsan” koos särava löökriistamängija Aleksandra Kremenetskiga, kes mängib lisaks ka vibrafoni.
Mari Kalkuni hääl jääb kõrvu ja jutustab lugusid metsast, linnast, maailmast ning enda elust. Mari muusika on ajas koos temaga kasvanud ja omandanud uusi kõlavarjundeid, olles ühtaegu vaikne ja vägev. Värskes kavas saadab ta end akordioni ning kanneldega, tuues selle arhailise pilli mängleva kergusega 21. sajandisse.

Teemad Mari loomingus on üldinimlikud – tema muusika on justkui pelgupaik, kust ta ammutab rahu ja kindlust, pakkudes seda ka teistele. “Ilmamõtsan” põimib oskuslikult globaalseid ja kohalikke helisid ning peegeldab nende kahe vastuolust ja sünergiast sündinud uudseid hingemaastikke. See on muusiku vastus täiskiirusel edasi kihutavale maailmale.

Mari on oma kontsertidega reisinud mitmel pool maailmas: enamikus Euroopa riikides ning viimasel ajal sageli ka Jaapanis. Tema 2015. aastal rahvusvahelise ansambliga Mari Kalkun & Runoruniga salvestatud album “Tii ilo” nominteeriti 2015. aasta etnomuusika albumi tiitlile nii Eesti kui Soome muusikaauhindadel. 2018. aastal nomineeriti ta Eesti Muusikaauhindadel Aasta Naisartisti tiitlile ning tema album “Ilmamõtsan” aasta etnomuusika albumi tiitlile. 2018. aasta Tallinn Music Weekil valiti Mari oma “Ilmamõtsan” kavaga delegaatide ja publiku üheks lemmikuks. “Ilmamõtsan” valiti ka Euroopa Maailmamuusika edetabelis kriitikute poolt top 10sse.

“Maril on lugusid, mida võibki toimelt võrrelda loitsudega: need võivad rahustada, ergutada, tantsitada ja ravida. Seda kõike suutsid ja tegid lauluga ka me kunagised esivanemad.” – Tõnu Karjatse (Sirp)

“Kalkun vahetab järjest pille ja jätab mulje muusikuks olemisest kui maailma lihtsaimast ametist. Laulud voolavad temast välja otsekui looduslikust allikast.” – Marje Ingel (Muusika)

14. Hiiu Folgil „Juurte juures“ kuuleb pärimust Vormsist Lääne-Aafrikani

14. korda toimuv pärimusmuusikafestival Hiiu Folk läheb senisest enam juurte juurde. Varasemast enam kuuleb seekord arhailist pillimängu: väikekandleid, hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli. Kuuleb ka regilaulu ning saab tantsida pärimustantse ja mängida laulumänge.

Spetsiaalselt Hiiu Folgi jaoks tuleb esimest korda kokku trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan.

„Kaks muusikut, kes jutustavad oma muusikat elust enesest, ausalt ja otse südamesse. Oleme sõbrad nii elus kui ka muusikas – sõnu ei olegi seletamiseks tarvis. Naudin iga hetke koos nendega,“ ütleb kitarrist Ain Agan. Sibul ja Tuksam esitavad omaloomingut ja eesti luulele loodud laule.

Värske koostööprojekt on ka duo Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski.

Äsja Jaapanist kontserte andmast tulnud Mari esitab Hiiumaal uusi lugusid oma sügistalvel ilmunud albumilt „Ilmamõtsan“ koos särava löökriistamängija Aleksandraga. „Ilmamõtsan“ on pälvinud tähelepanu Euroopas, plaat valiti maailmamuusika edetabeli parimate albumite hulka 2018. aastal.

„Ma arvan, et Hiiumaa on veel üks neid väheseid oaase maailmas, kus on alles looduse ilu ja rahu, ja see peegeldub vastu ka inimestes, kes on sinna püsima jäänud,“ ütleb Mari Kalkun. „Minule on iga saarel käik eksootika, sest elan metsade vahel ja mere äärde satun pigem harva. Emapoolsete juurte kaudu olen siiski mere äärest ja mõnikord kajab see ka mulle endalegi ootamatult minu lauludest vastu.“

Uue kõlapildiga üllatab Eesti–Ukraina folkrokkansambel Svjata Vatra. Hiiu Folgile tulevad nad kavaga, kus kõlavad paremad vanad ja uued lood verivärskelt albumilt „Muutused“. Akordioni asemel on bändil nüüd kitarr, mida mängib Peeter Priks. Bändi trummar Karl-Heinrich Arro on Hiiumaalt ja ning torupilli ja vilede mängija Juhan Suits on siin elanud. „Ja meil on kavas ka hiiu lugu!“ ütleb ansambli eestvedaja Ruslan Trochynskyi. „Tuleb lõbus, positiivne, vägev kontsert. Rock’n’roll ja ikka power folk! Ootame!“
Tõnis Kargi autorilaule esitav Pööriöö liikmed lubavad, et nende kontserdil saab tunda end tõeliselt hästi ja olla rõõmus koos nendega.

„Hiidlane võiks tulla meid vaatama, kuna pole midagi sellist varem näinud. Pööriöö on nii värskendav kogemus, kui üldse olla saab!“ ütleb bändi juht ja laulja Tõnis Kark.

Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup (Ramo Teder, sooloartistina Pastacas, ja Marko Veisson) kõigub pärimuse ja uuemate muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground’i ja popiga. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi pillimängijate kambrites ja kandudes neist edasi.

Mehed ütlevad oma loomingu kohta nii: „Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.“

Välisesinejad tulevad seekord lõuna poolt: oma juuri tutvustavad Oxus Usbekistanist ja Sego Lääne-Aafrikast.

Väikeriigist Togost pärit Sego mängib djembe’sid. „Djembe’l mängin oma kodumaa rütme – nagu näiteks akpessé ja agbadja –, samuti muid Aafrika rütme ning ka neid, mis kantud reggae’ist, funk’ist, hiphopist ja teistest ülemaailmselt tuntud muusikastiilidest,“ räägib ta. Sego on ka käsitööline ja valmistab djembe’sid ise.

Festivalil saab osaleda djembe õpitoas!

Usbeki traditsioonilise klassikalise muusika ansambel Oxus andis 2016. aasta veebruaris Eestis mitu edukat kontserti. Seekord on meestel lauludele lisaks kaasas midagi veel kaunimat – eksootiline tantsijanna, kelle esitus annab muusikale hoopis uue ja erilise mõõtme.

Eestirootsi ja eesti pärimust tutvustab Strand…Rand, oma uut plaati esitleb lõõtsakuningas Juhan Uppin.

Juhan Uppini albumi „Pikk lugu“ palad pärinevad Karl Kikase, Richard Reino ja Artur Rinne repertuaarist ning eesti, skandinaavia ja iiri rahvamuusikast. „Eriti õnnelik olen ma selle üle, et esimest korda olen saanud oma sooloalbumile panna ka päris enda tehtud lugusid,“ ütleb Uppin.
Veel saab kuulda Rondellust, Heinavankrit, Jaak Johansoni ja Krista Citra Joonast, Helin-Mari Arderit ja Teet Raiki, Tuulelõõtsutajaid jt.

Hiiu Folk saab alguse neljapäeval, 19. juulil Kärdlas, seekord kultuurikeskuses, jätkub kahel päeval pealaval Kassari kiigeplatsil ning lõpeb traditsiooniliselt kirikukontsertidega pühapäeval.

Festivali pass maksab kuni juuni lõpuni 35 eurot. Kuni festivali alguseni 19. juulil on passi hind 45 ja kohapeal 50 eurot. Festivalile pääsevad tasuta kuni 12-aastased (k.a) lapsed.

Kõik väikesed ja suured pillimehed, kes tahavad, oskavad ning jaksavad mängida festivalil tund aega pärimusmuusikat, võiksid korraldajaga ühendust võtta ja enda soovist teada anda! Ka mängima tuleva lapse või noore vanem saab tasuta festivali passi.
Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba.

Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil.

Kohtumiseni Hiiumaal!

Oxus Usbekistanist:

 

 

 

 

 

 

 

Hiiu Folgi passid ja päevapiletid on müügil!

Ära jäta suveplaane viimasele minutile, soeta festivali pass juba täna:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/hiiu-folk-2018-57386/

14. korda toimuva Hiiu Folgi teema on „Juurte juures“.

Peale võimendatud muusika kuuleb seekord palju arhailist pillimängu: väikekandleid, Hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli; saab tantsida vanu pärimustantse ja mängida laulumänge. Ning muidugi avastada Hiiumaa ajalugu matkade ja muuseumide kaudu.
Loe edasi

XIII Hiiu Folk oli helge ja päikeseline

Pühapäeva õhtul lõppes trio AR-GOD kontserdiga Pühalepa kirikus XIII Hiiu Folk.

„Minule tundus festivali õhkkond väga päikeselisena,” ütles korraldaja Astrid Nõlvak. „Muusikutest kiirgas helgust, seda kiirgas ka publikust ja omavahel tekkis mõnus positiivne sünergia.“

Nõlvak ütles, et tema enda helgele vaatele aitas muidugi kaasa see, et ta elus on praegu selline etapp.

Loe edasi

Viimased uudised

22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“. Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud,…