Loodusretked
Aeg: reede, 22.07 kell 10:00
Kohtumispaik: Kõpu rahvamaja juures Külamäel
Kestvus: umbes 4 tundi (7 km)
Hind: 10.-/täiskasvanu, alaealistele tasuta
Matkajuht: Tiit Maran
Neljateeristi matkarajal vaatame kunagisel merepõhjal tekkinud elu ja maastikuvorme. Vaatame Möirasoo soonikut, Hiiu keeli „loopsu“. Heidame pilgu jugapuule, möödume Mägipä rahnust, arutame kuusikus puude vanuse üle ja mõtleme selle üle, kuivõrd kõik on seotud. Ühel hetkel jõuame Kõpu poolsaare põhjarannale. Sealt algab tagasitee. Viimane rahulik peatus on Külmaallika pühapaigas, kus paras mõelda sellele kas ja mis on püha ja mis see üldse tähendab. Kogu ring on orienteeruvalt 7 km pikk. Eks sellel jätkub jutte ja arutusi kõigest mis me ümber. Arvestama peaks umbes nelja tunniga.
Matk algab 22.juulil kl 10 Kõpu rahvamaja juurest Külamäel, asub viieteeristi kõrval. Kõpu rahvamaja on ehitatud ja ka hulk aastaid toimetanud kirik-koolimajana, matka alguses saame ka maja seestpoolt vaadata. Matka juhib Tiit Maran, suvehiidlasest tuntud loodusemees Matkale palun kindlasti registreerida Inna Lepik inna.lepik@gmail.com, osalustasu 10.- saab tasuda matkale tulles sularahas. Osalustasu ei ole lastele kuni 13 aastat
Aeg: laupäev, 23.07 kell 08:00
Kohtumispaik: Pihla raba väravad (kes Pihla raba väravaid ei leia, võib tulla Käina Coopi parklasse, kust starditakse kell 7.45)
Kestvus: umbes 3-3,5 tundi (5 km)
Hind: 10.-/täiskasvanu, alaealistele tasuta
Matkajuht: Madis Põdra
Ringiga ümber Loopsoo Laupäeval, 23.juulil algusega kl 8 Pihla raba väravate juurest teeme tiiru ümber Loopsoo Madis Põdra juhtimisel. Madis endast ja matkast:
Hiiumaaga olen seotud juba aastast 1999 kui alustasin tööd Hiiu Maavalitsue keskkonnaosakonnas. Peagi sai minu põhitegevuseks aga euroopa naaritsa taastamine ning see võimaldas mul palju aega looduses liikuda ja saare elu-oluga tutvuda. Kuigi viimastel ajal tegelen naaritsa kaitsekorraldamisega kaugel Hispaanias, olen Hiiumaaga jätkuvalt seotud ja sel aastal mul on väga hea meel oma kogemusi jagada Hiiu Folgi loodusretkel.
Loodusretk ei vii meid seekord naaritsaradadele, vaid saare keskossa Pihla-Kaibaldi looduskaitsealale. Tegemist on Hiiumaa suurima sookoosluste alaga, kus lisaks Pihla rabale on kaitse alla võetud veel väiksemad Loopsoo ja Sakkasoo. Inimtegevuse jälgi on selles piirkonnas üsna vähe, soode ümbruses, luidetel ja soosaartel kasvavad mitmekesised looduslikud metsad, kooslused mida Eestis kohtab veel vaid vähestes kohtades.
Matka kestvuseks on 3-3,5 tundi, selle aja jooksul läbime veidi enam kui 5 km mööda väikesi metsateid. Lõpetame seal kus alustame. Matka jooksul õpime tundma erinevaid soo tüüpe ja sealset taime- ning loomaliikide kooslust. Räägime Hiiumaa soode seisundist ja nende tähtsusest elupaigana, mageveevarudena, seosest kliimamuutusega ja veel paljust muustki. Matkale kohtade arv piiratud, küsimused ja registreerimine inna.lepik@gmail.com Osalustasu 10 eurot võta sularahas kaasa, alaealistele tasuta
Nagu alati, saab ka tänavu festivali ajal osa võtta Hiiu Folgi kaubamärgiks kujunenud loodusretkedest.
Tähelepanu! Kuna loodusmatkadele on igal aastal olnud palju huvilisi, aga kohtade arv on paraku piiratud, siis palume ennast kindlasti PIISAVALT VARAKULT REGISTREERIDA!
Täpsem info loodusmatkade kohta ja eelregistreerimine inna.lepik@gmail.com või 5647 5772
SÕRUOTSA LOODUSMATK- 15.07.2021 kell 15:00
Enne festivali avamist 15. juulil Sõru paadikuuris teeme koos Hiiumaa matkaklubi Muku juhi Inna Lepikuga väikese rännaku mööda rannaäärt Sõruotsa külade vahel. Räägime minevikust, näeme, kuidas küla praegu elab, vaatame kosklate pesi ja Hiiumaal haruldasi künnapuid.
Marsruudi pikkus on u 5 km, enamik maad on läbitav ka jalgrattaga. Kogu retk kestab umbes 1,5 tundi.
Matk algab kell 15 Sõru paadikuuri juuest. Osalustasu on täiskasvanule 5 eurot, alaealised tasuta.
Hind: 5.-/täiskasvanu, alaealistele tasuta
Aeg: neljapäev, 15.07 kell 15:00
Kohtumispaik: Sõru paadikuur
Kestvus: umbes1,5 tundi (5 km)
Matkajuht: Inna Lepik, telefon 5661 0062
RETK HEINALAIULE- 16.07.2021 kell 9:00
Reede hommikul sõidame Inna Lepikuga Salinõmme sadamast paadiga Hiiumaa suurimale laiule – Heinlaiule.
Heinlaid on 162 ha suurune laid Heltermaast 5 kilomeetrit kagus. Heinlaiu nimi tuleb sellest, et seda on pikka aega heinamaana kasutatud.
Aeg: reede, 16.07 kell 09:00-15:00
Kohtumispaik: Salinõmme sadam, kell 09:00
Kestvus: umbes 6 tundi
Hind: 35.-/osaleja
Matkajuht: Inna Lepik, telefon 5661 0062
Esmakordselt mainiti laidu 1620. aastal (Hainalaidsholm).
Saart katavad valdavalt männik, mis hakkas kasvama 19. sajandi lõpus, ja niidud. Eestis harva esineval männipuisniidul kasvavad näiteks aasnelk, asparhernes ja emaputk (Allikas: Wikipeedia).
Aluspõhi koosneb Raikküla lademe lubjakivist. Pinnakate on väga õhuke.
Rannaäärt katab pilliroog, merepõhi on kividega, aga liivane.
Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige lammaste või veiste) karjamaana ning heinamaana. 18. sajandi ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. Põllud olid Heinlaiul sama sajandi keskel.
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee, siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii 2003., 2006. kui ka 2011. aastal.
Rahvastikuregistri andmetel elas Heinlaiul 2018. aastal püsivalt kokku kuus inimest. Valitsus arvas 2019. aastal Heinlaiu väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt vähemalt viis elanikku (Allikas: Wikipeedia).
Vt https://saared.ee/liikmed/heinlaid/
Laidu tutvustab Endel Kaevats. Pärast laiu uudistamist kuulame kandlemuusikat Tuule Kannilt ja lugusid Piret Päärilt.
Heinlaiule minnakse sobiva ilma korral reedel kell 9 Salinõmme sadamast, paadisõit kestab pisut üle tunni. Tagasi sadamas oleme umbes kell 15.
RETK KALESTESSE- 17.07.2021
Laupäeval, 17. juulil läheme Tallinna loomaaia direktori Tiit Maraniga, keda seob Hiiumaaga Euroopa naaritsa kaitsetegevus, Kaleste õpperajale Kõpu poolsaarel. Rada viib mööda metsastunud luiteid, kus üksikud vanad jändrikud rannamännid tunduvad olevat millegi väga olulise meenutajad. Räägime loodusest, räägime inimesest ja koosolemisest ja piiridest.
