EsinejaD

Liuli

Kandleansambel Liuli on loodud 10 aastat tagasi Suurupi poolsaarel, kus grupp naisi hakkas huvituma väikekandlest. Meie juhendajaks sai Maria Kristina Mõõk, kes julgustas ja toetas täiskasvanueas algajaid väikeste, kuid kindlate sammudega edasi liikuma.  Mängime ennekõike iseenda rõõmuks. Koosmäng on just see, mis meid ikka kokku toob ja edasi viib. Repertuaaris on lugusid seinast seina, nii pärimuslugusid kui autoriloomingut. Koolituspäevadel on meil külas käinud ja silmaringi avardanud suurepärased kanneldajad: Koidu Ahk, Tuule Kann, Leanne Barbo, Eva Väljaotsa, Helle Suurlaht. Täna juhendab meid Kadri Mägi. Hiiu Folk on esimene tõeliselt suur festival, kus üles astume ja tore on siia mere taha kaunile saarele just sellel põhjusel tulla. 

LiULi = seitse seitsmekeelset ja üks kümnekeelne väikekannel, ehk üks lahe seltskond naeruseid naisi, kes täie tõsidusega laulavad ja pilli mängivad.

Anu Taul

Anu Taul on laulja ja laulukirjutaja, kes pärineb kunstnike, muusikute ja pillimeistrite suguvõsast

Mulgimaalt. Praegu elab ta Võrumaal Haanja kõrgustikul, põlisel Haanimaal. Oma loomingus

lähtub ta loodusest, selle rütmidest ja mustritest, helidest ja värvidest. Samuti inspireerivad teda

meie esivanemate pärimuslikud jäljed, pärandkultuur ja soome-ugrilik ilmatunnetus. Anu vokaal on tundlik ja sügavamaid hingekeeli puudutav, viies kuulaja omamoodi rännakule iseendasse. 

Tema kõige uuem album „Metskass” ilmus 2022. aasta lõpus CD ja digialbumina ning 2023. aasta kevadel vinüülina. Selle albumi kõikide tekstide autor on Erkki Peetsalu ning viisid on loonud Anu ise. Need lood ja laulud on sündinud põlise Haanimaa kuplilisel maastikul, otsides selle väeka paiga mustreid ja jälgi. Kontserdil kõlavad nii uue albumi lood kui ka mitmed päris värsked laulud, mis räägivad ennekõike suhetest – suhetest loodusega ja suhetest inimeste vahel.

Liia Lüdig-Algvere ja Aado Algvere

  • Liia: Maalikunstnik ja pedagoog L.Lüdig–Algvere on sündinud 1950.a. Hiiumaal.
  • Aado: Eesti metallikunstnik.

Kaarli kanneldajad

ASTRID NÕLVAK & KAARLI KANNELDAJAD – Videos labajalapõimik

Hiiumaa pillisõprade selts

Hiiumaa Pillisõprade Seltsis on pillimängijad, kes tunnevad rõõmu koosmängimisest ning õpitud repertuaari tantsuõhtutel esitamisest. Mängime erinevaid pärimus- ja seltskonnatantsu lugusid. Erilist tähelepanu anname oma saarelt pärit muusikale.

Kärdla Kiriku Kammerkoor

Kärdla Johannese koguduse kammerkoor, endise nimega Kärdla kiriku kammerkoor, käib koos nagu nimigi ütleb Kärdlas EELK Ristija Johannese koguduse juures. Kokku saadakse esmaspäeviti, kell 19 – 21, kogudusemajas, Pikk tn. 26. See on meie kooskasvamise ja leidmiste koht. Eelkõige otsime koos Jumalariiki, sest kõik hea tuleb Jumalalt. Inimestena oleme piiratud, ekslikud ja sageli jääb meil puudu just armastusest, mida üksteisele siin maailmas jagada. Seetõttu on suur Jumala Arm kui võime seda otsida ja sellest tasapisi osa saada. 

Meie: Oleme  lauluosadus-koor. Lauljad sõidavad kokku kõigist Hiiumaa valdadest, meid on hetkel 27. Kooris käib erinevate koguduste/konfessioonide liikmeid, aga ka neid, kellel kodukogudust veel ei ole. Arvo Pärt on öelnud: „ Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab“ Laul on palve, mis tuleb läbi Jumala inimesse ja jõuab siis inimese läbi Jumalani. Elav ringlus, milles soovime olla ja puhastuda. Me ei ole kontsertkoor ja prioriteediks ei ole esinemine, kui enda ja oma oskuste näitamine. Südamesooviks on olla Jumala kaastöölised ja eelkõige kasvada Tema poole. Laulame-jagame ja teenime alati kaasa meelsasti- küll jumalateenistustel, küll väljaspool kirikut, kuhu meid kutsutakse. Laule aitab selgeks õppida Kristiina Harjak, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala prof. K. Arengu klassis, on Kärdla ja Reigi koguduste organist ja Kärdla Muusikakooli õpetaja. Hetkel õpib EELK Usuteaduse Instituudis teoloogiat. Häälepartiisid aitab õppida ka Rita Lepland, kes on Kärda Lasteaia muusikaõpetaja.

Risti Rahvamuusikud

Risti rahvamuusikud on C. Kreegi nim. Haapsalu muusikakooli Risti osakonna pärmusmuusika õpilaste, õpetajate ja vilistlaste ansambel. Mängime vahvaid lugusid eesti pärimusmuusikast, hõimurahvaste lugusid ja mõni iiri lugu lipsab ka sisse. Lisaks näeb sel aastal meie kontserdil paari looga esinemas Risti rahvamuusikutest väljakasvanud vilistlasbändi AM Duo ja pereansamblit Wisla.

Ruuben Jaanisk – karmoška. Doris Tammik – plokkflööt, parmupill, iiri vile. Miina Rehkalt – plokkflööt, parmupill, iiri vile. Linda Kusmin – plokkflööt, iiri vile, mandoliin. Morten Pirk – karmoška. Andi Henn Visla – viiul, cajon. Jakob Visla – karmoška. Kail Visla – plokkflööt, torupill, parmupill, laul. Enrik Visla – mandoliin, viiul, karmoška, laul

Marko Matvere ja Peep Raun

Marko Matvere – laul

Peep Raun – akordion

Juba rahva seas tuntud merelaulude duo Marko Matvere ja Peep Raun esinevad Hiiu Folgil merehõngulise kontsertiga. Hiiu Folgil esineb esmakordselt duo Marko Matvere ja Peep Raun.  Kontserdil kõlavad lood ja laulud merest. Kuulaja ette tuuakse merelaulud ka 19. sajandist, sest väidetavalt on kõige ilusamad, romantilisemad ja lõbusamad lood just purjelaevanduse hiilgeajast pärit.

Parmupilli õpituba Cätlin Mägiga

„Mitmekülgsus” on kohane märksõna Cätlin Mägi kontserdi puhul, kus see tilluke ürgne parmupill on pandud kõlama nüüdisaegsete helitöötlusvahenditega, erinevate karedavõitu, kohati veidi traadise tämbriga efektiplokkide ning luuperiga.

Vaheldusrikkust lisab seegi, et parmupill on kasutusel nii rütmi- kui ka meloodiapillina ning seda tihti paralleelselt. Tulemus on ühtaegu nii veenev kui ka kummastav, sest töödelduna omandab see pärimuslugudes ootamatult jõulise ja iseteadliku süntesaatorilikkuse. Domineerivat elektroonilisust tasakaalustavad aga siin-seal kostuv kõrgetooniline pikkvile, sügavad bassised parmupillinoodid ning muidugi ka Mägi enda vahetu ja mõnus lauluhääl

Koit Raudsepp: “Cätlin on teinud sellised huugid, gruuvid ja luubid, et asi on ühest küljest väga etno, teisest küljest päris elektroonika ja kolmandast küljest kõvasti kiiksu ja kaarega üle võlli!

Mu pill parmupill – parmupillimaailma uute lehekülgede keeramine ja see pisikene, veider instrument, mida Cätlinil, nagu ma olen aru saanud, on vähemalt üks kohvritäis ja see kohver pole mitte väike, saab siin LP-l täiesti uue hingamise. Ta mängibki neid mitmeid ja mängib vägagi innovatiivselt! Ma julgen väita kohe uuelaadselt!”

Salmikulaulud Valter Parvega

Eesti Keeled + Mari Jürjens ja Vaiko Eplik​

Ansambel Eesti Keeled on kollektiiv, mis paneb kaunilt kõlama nii inimkeele, pillikeeled kui kuulajate hingekeeled. Lisaks esitatava ja esituse erakordsele kvaliteedile teevad Keeled eriliseks kontrastid ja nende tavatu kooskõla. Ansamblis on koos džässmuusikud ja rahvamuusikud, autorilaul ja autorita rahvalaul, innovatsioon ja traditsioon, kuid ometi sünnib sellest kõigest sõnulseletamatult sidus tervik. 

Eesti Keeled uues koosseisus (Tuule Kann, Ella Maidre, Mari Jürjens, Vaiko Eplik, Jaak Sooäär, Ain Agan) laulavad Riho Sibula ja Jaak Johansoni inimeste südametesse lauldud laule.

Cätlin Mägi & EstPipes

Cätlin Mägi & EstPipes on ainulaadne ansambel, mis koosneb seitsmest naistorupillimängijast, kes mängivad traditsioonilisi eesti torupillilugusid, luues atmosfääri, mis kõnetab tänapäeva publikut. Lisaks torupillilugude esitamisele on ansambli repertuaaris ka traditsioonilised laulud, samuti mängitakse parmupille ja vilepille.

Cätlin Mägi & EstPipes tulid kokku 2022. aastal Viljandi Kultuuriakadeemias ning tänaseks on neil olnud mitmeid kontserte ja ülesastumisi Eestis. Ansamblis mängivad Cätlin Mägi, Helery Kõrvemaa, Kadri Allikmäe, Karolin Übner, Kerli Kislõi, Merili Kask ja Susanna Viktoria Mõtsmees. Lisaks on ansambel salvestanud albumi, mida plaanitakse välja anda 2024. aasta sügisel.

Cätlin Mägi & EstPipes on ainulaadne ansambel, mis koosneb seitsmest naistorupillimängijast, kes mängivad traditsioonilisi eesti torupillilugusid, luues atmosfääri, mis kõnetab tänapäeva publikut. Lisaks torupillilugude esitamisele on ansambli repertuaaris ka traditsioonilised laulud, samuti mängitakse parmupille ja vilepille.

Melanhoolsed Meestelaulud (Margus Põldsepp, Jaanus Jantson, Marko Matvere)

Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson ansamblist Untsakad ning Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingust on ühinenud trioks

Trio esitab eelmise sajandi alguse külamaastikelt pärinevaid lüürilisi laule kolmehäälselt. Sellisel kujul kõlasid sageli võõrsilt laenatud meloodiad kiigeplatsidel ja igasugu muudel külarahva pidustustel siis kui pillimees puhkas.

Miks melanhoolsed …?

Kurbus ning rusutus on meie rahvalaulu üks põhilisi värve. Nutma need lood tänapäeva Eestis muidugi kedagi ei aja, pigem naerma. 

Naised Köögis

Naised Köögis on Eesti vokaalinstrumentaalansambel, mille liikmed on Kristiina Ehin, Sofia Joons, Katrin Laidre ja Kairi Leivo[1].

Ansambel sündis Viljandis, kus kõik neli naist toona elasid. Esimene kontsert toimus 2013. aasta aprillis Peterburis, samalaadse kavaga astuti üles ka 2014. aastal Tartu kirjandusfestivalil Prima Vista.

JÄÄÄÄR

Jäääär, sündinud 21.jaanuaril 1991 Tartus, on Eesti muusikataevas tähelepanuväärne mitte ainult oma ainulaadse nime poolest. Pärast maitselagedalt elektroonilisi 80-ndaid soovis seltskond noori muusikuid pakkuda midagi eneste ja kuulajate hingele.

Akustilistel pillidel esitatud harras urban-folk, sügavate, sekka teravmeelsete laulutekstidega, võlus oma uudsuses. Kaubamärgiks sai kohe alguses ka slide-kitarr, mida Tõun mängis toona isakodust näpatud portselanist viinapitsiga. (Eesti oli viimast aastat Venemaa poolt okupeeritud ja korralikku muusikavarustust oli väga keeruline hankida.)

Muide aasta hiljem ilmunud Claptoni ‘Tears In Heaven’ kõlas toona kui Jääääre kloon. Jääääre neli muusikut on erineva taustaga, country’st proge-rocki ja jazzini. Esimestel loomeaastatel elati ninapidi koos ja kirjutati elunautimise kõrvalt palju kohalikuks klassikaks saanud lugusid. Neid on esitatud lisaks kodumaistele lavadele ka näiteks Soomes, Austrias, Jaapanis, Rootsis ja Lätis.

Tänaseks on tegutsetud pea 30 aastat. Band on saundilt küpsem, instrumentaarium huvitavam: kitarrifolki vürtsitavad iiri tinaviled, havaikitarr, pedal-steel, cajon, mbira jpt. Jääääres mängivad Jaan Sööt, Tõnu Timm, Teet Velling ja Tarvo Jaaksoo.

Väikeste Lõõtspillide Ühing

Orkester Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis 1989. aasta juunis noorukite taltsutamatust himust mängida lõõtspille. Korralikke instrumente polnud meie kodumaal sel jubedal ajal kuskilt võimalik soetada. Kord sattusid asutajaliikmed üheskoos maapoodi, kus silmasid riiulil tillukesi, lastele mõeldud garmoškasid. Hind oli soodne ning vabatahtlik kodanikeühendus registreeris end Pärnu Maakonnavalitsuses. Raugematust kirest selle seksika muusikamasina zinina vastu moodustus 1995. aastal rahvalikku muusikat mängiv tantsuorkester. Ühingu praegused liikmed on Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas

Paul Daniel ja Ott Indermitte

Robirohi

Robirohi on 5-liikmeline ansambel Tallinnast, kes mängib akustilistel keelpillidel (ehk näppepillidel) bluegrass (ehk traditsioonilise kantri laadset) muusikat.

Vaatamata võõrapärasele nimetusele on bluegrass-muusika meie kultuuriruumile küllaltki lähedane, kuna see kui üks kantrimuusika haru on kokku”keedetud” segu Ameerika asunike muusikatest: Euroopast väljarännanud tõid kaasa oma rahvamuusika (iiri, šoti, inglise, hollandi, saksa, rootsi,…), mida sealmaal kutsutakse “old-timey” stiiliks, ning mis on segunenud mustanahaliste muusika mõjutustega bluesi, gospeli ning spirituaalide näol.

Robirohi mängib traditsioonilist ja meloodilist bluegrassi / akustilist kantrit, repertuaaris on hulgaliselt vaimulikke ehk gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Kasutavad nad ka palju vanu ingliskeelseid tõlkelugusid ning eesti kiriku lauluraamatu palasid. Võimalikult suures osas on laulud kodumaa publikule eesti keeles, ameerika ja rootsi päritolu viiside sekka kõlab ka mitmeid oma eesti rahvalikke laule.

Tihti küsitakse, miks on nimeks “Robirohi”? “Robi” on ansambli 1995 aastal asutanud Robert, “Rohi” tuleneb sõna “bluegrass” tagumisest osast – see muusikastiil ühendab ja on ansamblil liikmeid kokku toonud. Seda muusikastiili, mis on osa algupärasest kantrimuusikast ja pärineb ameerika rahvamuusikast (ehk “Old-Timey”st), nimetatakse ka maalähedaseks n.ö. rohujuure muusikaks (“Roots music” / “Grassroots”).

Mari-Liis Uibo ja Ulla Krigul

Ulla Krigul on üks Eesti noorema generatsiooni silmapaistvamaid organiste. Ta on kõrgelt hinnatud nii solistina kui ka ansamblipartnerina. Tema mitmekesine repertuaar hõlmab teoseid alates barokiajastust ja lõpetades nüüdismuusikaga. Instrument: viiul

Mari-Liis Uibo (1990) alustas viiuliõpingutega 6-aastaselt dotsent Ivi Tiviku juhendamisel. 1997-2006 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, 2012 lõpetas bakalaureuseõppe Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis prof. Gerhard Schulzi (Alban Berg kvartett) viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USA-s Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames prof. Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.

Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (s.h. Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel). Alates 2001. aastast on Mari-Liis regulaarselt osalenud suvekursustel ning külastanud meistriklasse: Maestro Ivry Gitlis, prof. Alexander Fischer, prof. Anatoli Reznikovski, prof. Per Enoksson, Ilia Korol, Elena Denisova, Areta Zhulla, Sirpa Lannes-Tukiainen, ISA 09 ja ISA 11 – kaasaegse muusika interpretatsioonikursus (Klangforum Wien, Sophie Schafleitner, Nigel Osborne), keelpillikvarteti treeningprogramm (Jupiter String Quartet).

Alates 1998. aastast on Mari-Liis Uibo olnud sagedane esineja erinevatel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud erinevate orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Darrell Ang, Andrei Kruzhkov, Dmitry Banaev, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal (kontserdisarjas „Uus Euroopa, noored talendid“), Hollandis, Saksamaal (kontserdisarjas „Forum junger Künstler“), Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, Ameerika Ühendriikides (Oberlin Conservatory 2013 Illumination Tour in NYC) ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.

Mari-Liis on kaasa teinud paljudes orkestriprojektides (s.h. Viini Akadeemia orkestris, vanamuusika ansamblis „Hortus Musicus“, Oberlini kaasaegse muusika ansamblis, kontsertmeistrina Oberlini Konservatooriumi kammer-orkestris ja sümfooniaorkestris) ning mängib erinevate kammeransamblite koosseisus. Solisti ja kammermuusikuna debüteeris ta 5. mail 2016 Washington DC Kennedy keskuse Millennium Hall laval.

Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD „Bernsteinstraße“.

Martti Raide

Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil  pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel.

Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets (Kerge), Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Villu Valdmaa, Rene Soom jpt. Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 50 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Grigorjeva, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga).

Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige.Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. 2020. a osales näitleja ja pianistina etenduses „Varjuring. Muusikaline õhtu Aino Tammega“.

Martti Raide töötab alates 1993. a õppejõuna Eesti Muusika- ja Tetariakadeemias, aastatel 1993–2022 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriosakonna juhataja, alates 2022. a Tallinna Muusika- ja Balletikooli klahvpilli juhtõpetaja.2021 a pälvis ta Eesti Kultuurkapiltali Helikunsti Sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.