Esinejad 2026
Hiiu Folgi 2026 aasta esinejad lisanduvad siia peagi!
Kristjan Üksküla
Kristjan Üksküla laulab Hiiu folgil oma laule kitarri ja karmoška saatel, sekka ka mõni lugu laenuks. Aastaajad vahelduvad Kristjani loomingus – hilissuvise igatsuse atmosfäärist läbi karge ja melanhoolse sügise, tarduvad unistused talveks jääskulptuuriks, kuniks kevadveed valla pääsevad ja lõputu lootus kõik päevad ja ööd üle ujutab.
Kristjan on enamus oma laulutekste ise kirjutanud, aga samuti on ta viisistanud ka Juhan Viidingu, Indrek Hirve, Puškini, Shakespeare’i ja teiste suurmeistrite poeesiat.
Tuli Taevast
Ansambli Tuli Taevast esituses võib kuulda sajanditevanuseid igikestvaid meloodiaid eesti vaimulikust rahvalaulust kaugete maade pärimusmuusikani, aga ka omaloomingut. Instrumentidest on esindatud kromaatiline kannel, viola da gamba, nyckelharpa, simbel ning mitmesugused flöödid ja löökriistad. FB sündmuse link.
Liis Kibuspuu – flöödid, löökpillid, nyckelharpa, laul
Ingrid Hanst – viola da gamba, nyckelharpa, plokkflööt, löökpillid, laul
Margit Kolk – viola da gamba, löökpillid, laul
Mari-Liis Riibak – simbel, laul
Helena Laving – viola da gamba, plokkflööt, krummhorn, laul
Triin Preisfreund – kromaatiline kannel, laul
DAANA
Viiuldaja Daana on mitmekülgne artist, kes ühendab kaasaegse elektriviiuli ja muusikastiilid barokist pop’ini. Tema särav ja energiline lavaline olek ning kaasahaarav repertuaar on vaheldusrikas ning hõlmab endas nii klassikat, folki, popi, kui ka originaalloomingut. Hoole ja armastusega välja valitud muusikapalad, südamlik ning samas hoogne kontserdikava ning vahetu ja soe suhtlus publikuga loovad silla Daana ja kuulaja vahel. Tule kohale ja lase tema viiulikeeltel endale pai teha – või hoopistükkis püsti raputada, kui vaja!
Vaata tiiserit Daana loomingust SIIT.
Eesti Ukuleleorkester
Salmikulaulud Valter Parvega
Lenda, lenda, lepalind.
See ammuseid aegu meenutav viis kõlas Kärdla sadamas toimunud 2026. aasta Maakaitsepäeval, eestlaste jaoks tähendusega lugusid oli teisigi: „Kawe kelder“, „Lily Marleen“, „Metsavendade laul“ jne. Oli kosutav näha seal toimetamas riigikaitsesse panustavaid noori ja täiskasvanuid, oli tunda kohale tulnud perede uudishimu seoses vajadusega saada hakkama mistahes kriisidega.
Muu hulgas jagasid naiskodukaitsjad spikreid koduste varude (toit, patareid, priimus jms) kontrolliks – väga hea meeldetuletus! Selles hädavajalike asjade nimekirjas on neid kokku 12, mina lisaksin sinna veel ühe olulise kriisivaru: head suhted naabritega.
Mingis mõttes on siin sarnasust näiteks akupangaga – mõlemad tahavad laadimist. Selleks, et suhteid laadida, „stepsel seina torgata“, tulebki suhelda, midagi üheskoos ette võtta. Võimalusi selleks on mitmeid, mõned neist on kuulunud meie rahva eluviisi juurde juba sajandeid – näiteks üheskoos laulmine. Loodetavasti elab see komme peredes, suguvõsades, naabruskondades edasi ja üks paik tollele olulisele rahvapärimusele hooandmiseks on ka Hiiu Folgi salmikulaulude töötuba – sel aastal toimuv juba nr 12.
Seekord koguneme 18. juulil algusega k 14 Käinas R. Tobiase majamuuseumis ja oodatud on kõik – ka need, kes enda arvates viisi ei pea või sõnu ei tea. Kaasas peaks olema 2 eurot muuseumi heaks ning omal hea tuju, kaasas võiksid olla kodused salmikud-laulikud ja mõned üksindust kurtvad naabrid – laseme siis lepalinnul lennata/kõlada. Ja „Postipoisil“ ja „Läänemere lainetel“ ja paljudel teistel lauludel – hoiame rahvast liitnud pärimuse elujõudu, tunneme headmeelt üksteise seltskonnast!
Paljudel meie hulgast on oma elust võtta malevarühmas või kokkutulekutel laulmise helge kogemus – EÜE ja EÕM olidki paigad, kus vana rahvakomme värskendust sai. Sel aastal tähistab õpilasmalev oma 60. sünnipäeva ja et esimeseks korraks oli 1966. aasta suvel Putkastes korraldatud töölaager, siis võiksime oma salmikulauludele ka pisut malevahõngu lisada.
Valter Parve 29.06.2026
Tori Viiulikoor
Tori Viiulikoor on 7 liikmeline seltskond, kes armastab mängida viiulit. Üheskoos mängimist alustasime 2023. aasta sügisel. Peame oluliseks Eesti pärimuse elus hoidmist.ja edasi kandmist. Meie repertuaaris on peamiselt Eesti pärimusmuusika lood ja seaded, mis on ühtlasi ka mõnusad tantsulood. Olulisel kohal on meie repertuaaris Tori kihelkonna ja Pärnumaa viiulimeeste lood. Hiiu folgil esineme esimest korda, varem oleme üles astunud Viljandi Pärimusmuusika festivalil ning osalesime ka 2025.aasta Pillipeol.
Svjata Vatra
Eesti – Ukraina folkbändis “Svjata Vatra” (ukraina keeles Свята Ватра “püha tuli”) õhkub nelja eesti ja ühe ukraina muusiku koostööst tulist meesenergiat. Ansambli muusikast sündinud uus kvaliteet on pioneeriks kaasaegses rahvamuusikas, kus vana säilitades ja erinevaid kultuure ühendades luuakse muusikaline sild kaasaega ning tänaste inimesteni. Ansambli unikaalne helikeel tugineb suuresti Ukraina trombooni ja Eesti torupilli koostööle ning ansambli solisti Ruslan Trochynskyi esinejatemperamendile.
Anu Taul
Anu Taul on muusik, laulja ja laululooja, kes pärineb kunstnike, muusikute ja pillimeistrite suguvõsast Mulgimaalt. Praegu elab ta Võrumaal Haanja kõrgustikul, põlisel Haanimaal. Oma loomingus lähtub Anu loodusest, selle rütmidest ja mustritest, helidest ja värvidest. Samuti inspireerivad teda meie esivanemate pärimuslikud jäljed ja soome-ugrilik ilmatunnetus. Anu vokaal on tundlik ja sügavamaid hingekeeli puudutav, viies kuulaja omamoodi rännakule iseendasse. Tema lauludes kõlab ehedat üksolemist looduse ja kõige looduga.
Anu Taul ütleb enda kohta: „Minus peitub Eesti metsade metskass, kes uitab oma radu ja mõtiskleb elu olemuse üle. Avades enda hääle ja lubades laulul heliseda, on võimalik luua sildu maailmade vahel. Mu laulud on nii meloodiate kui tekstide poolest optimistlikud, lootust andvad. Kui ma midagi loon, häälestun heledusele ja tunnen, et muusika on eelkõige hingetoit minule endale. Laulu ja loomise vägi kannab, kui usaldada sisetunnet ja anda end sellesse jäägitult, nõnda see puudutab ka teisi inimhingi ning pakub tuge ja toob rõõmu. Olen märganud, et minu lauludel on omalaadne tervendav vägi. Tagasiside, mida kuulajatelt saan, kinnitab – inimesed on tänu mu lugudele saanud üle keerulistest sõlmpunktidest oma elus, ja selle üle tunnen ma kõige rohkem rõõmu. Kui looming on teistele toeks, on selles peidus silmale nähtamatu vägi, mis tuletab meelde – oleme kõik üks.”
Anu Taul on välja andnud kuus autoriplaati. Kõige viimane album „Metskass“ ilmus 2022. aasta lõpus CD ja digialbumina ning 2023. aasta kevadel vinüülina. Selle albumi kõikide tekstide autor on Erkki Peetsalu ning viisid on loonud Anu ise. Lisaks tegeleb Anu maalimisega – tema pastellmaalide sari „Muusikamaal“, milles portreteerib Eesti muusikuid, rändab näitusena ringi mööda Eestit. Loomeettevõtjana on ta kaasa löönud erinevates loovprojektides nii illustraatori, muusikalise kujundaja kui ka näitlejana, samuti annab ta hääle- ja pillitunde. Täpsemat infot Anu tegemiste kohta leiab tema kodulehelt.
Wisla&õpilased
Wisla on pereansambel, kus pärimusmuusikast tunnevad rõõmu isa Enrik Visla, ema Kail Visla ja nende kaks poega: Andi Henn Visla ja Jakob Visla. Enrik ja Kail on pilliõpetajad, lavale astuvad ka nende õpilased Oliver Merilo, Kaisa Kusmin, Linda Kusmin ja Doris Tammik. Mängime mõnusat pärimusmuusikat nii tantsuks kui kuulamiseks erinevatel pärimuspillidel: torupillid, Teppo tüüpi lõõtspillid, plokkflöödid, karmoškad, viiul, mandoliin jne.
Tantsuansambel Lee
Tantsuansambel Lee on Tallinnas Eesti Tantsuagentuuris tegutsev nooruslik, otsinguline ning rõõmsameelne kollektiiv. Ansambli asutas 1981. aastal armastatud koreograaf, tantsujuht ja mitme tantsupeo pealavastaja Maido Saar ning sel hooajal täitub meil 45. tegevusaasta.
Aastal 2017 andis Maido ansambli kunstilise juhi ülesanded üle oma kauaaegsele õpilasele Maria Uppin-Sarvele. Koos jätkatakse Lee käekäigu eest hea seismist ning tantsurõõmu jagamist. Lisaks Maido Saarele ja Maria Uppin-Sarvele juhendavad Lee rühmi pühendunud tantsuõpetajad Hele Pomerants, Roosmarii Sarapuu ja klaverisaatja Svetlana Siltšenko.
Peame Lees oluliseks, et Eesti rahvatantsu saaks tantsida igaüks, kes soovib. Seetõttu tantsivad mitmes rühmas koos nii kauaaegsed tantsijad kui ka päris algajad. Lee repertuaari põhiosa moodustavad Maido Saare ja Maria Uppin-Sarve tantsud, nende loominguline käekiri on kujundanud ka ansambli omanäolise identiteedi. Lee tantsijad saavad hooaja kestel sageli osa tantsude loomisprotsessist, õppides seeläbi tundma rahvatantsuharrastuse loomingulist külge. Siiski on aja jooksul repertuaari kinnistunud ka teiste koreograafide loomingut, samuti tantsitakse algupäraseid folkloorseid tantse. Rohkem infot kodulehelt.
Curly Strings
Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus tähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen tänu millele jõudis bändi looming paljude Eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänapäevani.
Kristiina Ehin ja Silver Sepp
Kristiina Ehin ja Silver Sepp on üks Eesti tuntumaid ja armastatumaid kultuurpaare. Ehin on tunnustatud luuletaja, laululooja ja kirjanik, Sepp aga mitmekülgne fantaasiapillimängija ja muusik.
Silver ja Kristiina esitlevad Hiiu Folgil oma esimest duoplaati „Laena mulle tiivad“, mida nad on teinud koos 15 aasta jooksul. Laulude vahepalaks kõlab ka Kristiina ja Silveri luulet, nii et kokku tuleb üks muusikalis-sõnaline õhtu. Selle esinemisega tähistab Kristiina ka oma sünnipäeva ja võtab kokku ühe elulõigu. Müügil on värske CD-plaat ja vinüül, mis on värskelt tulnud trükikojast.
Kaido Ray Kallikorm
Kaido Ray Kallikorm on Eesti pärimusmuusikas tuntud kui lõõtspillimängija ja rahvapillide meister, kes tegeleb aktiivselt ka pärimusmuusika populariseerimisega.Ta on osalenud mitmetel festivalidel ja on loonud omavalmistatud lõõtspille. Tema meisterdatud pillid paistavad silma omanäolise maheda kõla ja isikupärase seadistuse poolest. Lisaks on ta harrastanud ka teiste põliste pillide, näiteks hiiu kandle mängimist ja ehitamist.
Kaarli kanneldajad
Kaarli Kanneldajad on kandleansambel, kelle südameasjaks on Eesti kandle- ja pärimusmuusika elavana hoidmine ning selle jagamine kuulajatega. Ansambel alustas tegevust 2016. aastal Kaarli Kooli huviringina ning on aastate jooksul kasvanud kokkuhoidvaks kollektiiviks, mille liikmeid ühendab armastus väikekandle ja ühise musitseerimise vastu. Juhendajaks on Astrid Nõlvak.
Aastate jooksul on Kaarli Kanneldajad esinenud arvukatel kontsertidel, festivalidel ja tantsuklubides üle Eesti. Ansambli repertuaar ühendab Eesti pärimusmuusika ja rahvalaulude seaded. Koosmängus väärtustatakse nii traditsioonide hoidmist kui ka uute kõlavärvide otsimist, tuues väikekandle maheda ja omanäolise kõla tänapäeva kuulajani. 2025. aastal ilmus Kaarli Kanneldajate esimene plaat „Helise, kannel!“, kuhu on koondatud ansambli aastate jooksul südamelähedaseks saanud lood.
Plaadil teevad kaasa ka Astrid Nõlvaku kandleõpilased Rae Huvialakoolist, peegeldades ansambli soovi hoida ja edasi anda Eesti kandlemängu traditsiooni järgmistele põlvkondadele. Kaarli Kanneldajad usuvad, et kannel ühendab põlvkondi, loob sooja meeleolu ning jutustab lugusid, mis on kandunud ajast aega. Iga kontsert on kutse kuulata, kaasa elada ja väärtustada Eesti pärimusmuusikat.
Külli Kreegi ja Suuremõisa laulu- ja pillilapsed
Oleme väikese Suuremõisa kooli laulu- ja pillilapsed, kes tunnevad rõõmu muusikast ja kooslaulmisest. Nagu heal lapsel ikka, nii on ka meil mitu nime. Laulupeoliikumises tuntakse meid kui Pühalepa mudilaskoori lauljaid. Ise kutsume end Mõisakateks, sest meie kool on ju mõisakool ja asub Suuremõisa lossis. Naudime ühiseid proove, kontserte ja sõpruskonda. Oleme õnnelikud, kui oma muusikaga suudame kuulajate südametesse pugeda. Laulurõõm toob sära silma ning ühendab ja liidab meid.
Külli Kreegi on Hiiumaal väga hinnatud muusikaõpetaja, kes on oma töö ja pühendumusega kogukonnas silma paistnud. Hinnatud emana ( Hiiumaa aasta ema 2017 ning viie lapse ema ) ja pedagoogina, on tema tegevus kontsertide korraldamisest ja õpilaste juhendamisest laiemate kultuuri- ja muusikaorganisatsioonide toetamiseni. Tema juhtimisel on muusika saanud oluliseks osaks nii kooli argipäevast kui saare kultuurielust.
Õtekse
Õtekse koosneb kolmest õest, kes kõik armastavad mängida nii viiulit kui ka laulda. Pärimusmuusika on olnud meie südames juba lapsest saati ning eriti meeldib meile teha põnevaid ning teistmoodi arranžeeringuid. Meile meeldib katsetada ning loo sõnumit tunnetades leida põnevaid meloodia keerdkäike. Oleme võitnud aastal 2021 Mooste Elohelü konkursil peapreemia ning meie arranžeering kõlas ka 13. noorte tantsupeol.
Koosseis:
- Mirtel Katrina Kits – viiul, laul, seade autor
- Mirjam Kits – viiul, laul, seade autor
- Kätlin Kits – viiul, laul, seade autor
Lõõtsanøøbid ja Margus Põldsepp
Oleme Lõõtsanøøbid – elurõõmsad pillimehed otse Mulgimaa südamest! Kes suudavad enda muusikaga täita nii kõige väiksema, kui ka kõige suurema lava. Meie lugu sai alguse 2021. aastal, kui Margus Põldsepa juhendamisel hakkasime Karksi-Nuia Muusikakoolis üheskoos pilli mängima ja hiljem ka koos laule laulma. Alates 2022. aastast tuli Margusele appi meid juhendama ka lõõtsakuningas Rasmus Kadaja. Kuigi alustasime peamiselt pärimusmuusika mängimisega, on meie repertuaar laienenud ka roki- ja punklugudeni tuues meie muusikasse rohkem värskust ning energiat. Oleme tegutsenud juba üle kolme aasta ning selle ajaga oleme andnud üle 100 kontserdi, esinenud nii ETV-s kui ka kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti (Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Võru folkloorifestival, Märjamaa folk, Seto folk), teinud koostööd Vennaskonnaga ning kasvatanud oma kuulajaskonda Viljandimaal ja kaugemalgi. Lisaks pillimängule on meile oluline ühiselt muusikaliselt arenemine. Oleme bänd, kus iga liige toob oma isikupära, muutes meie muusika mitmekülgseks ja värskeks. Meie kontsertidel kohtuvad pärimuslik muusika ning nooruslik energia, pakkudes publikule ehedat ja kaasahaaravat elamust.
Trad.Attack!
Trad.Attack! on võtnud missiooniks ennast pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Üheksa aasta jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalset albumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust.
Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Uue loominguga asuti seni tundmatule teekonnale, et avardada oma maailma ja otsida teistsuguseid kõlasid. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks kõlavad albumil Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers, ansambli Yemen Blues looja, Iisraeli päritolu muusik Ravid Kahalani, seto leelokoor jt. Kõige selle juures ei unusta Trad.Attack! oma juuri, et jääda ikka iseendaks ja eriliseks.
Üheksa aastat tagasi Eesti muusikataevasse ereda komeedina lennanud Trad.Attack! võttis sihiks esineda igas maailma riigis, et jagada ehedat ja otse südamest tulevat muusikat inimestega üle ilma. Juba on üles astutud 38 riigis ja peaaegu igal mandril, kontserte on antud ka Woodford Folk Festivalil Austraalias, Womadil Ühendkuningriikides ja Tšiilis, Rainforest World Music Festivalil Malaisias, Vancouver Folk Festivalil Kanadas ning Womexi ja Folk Alliance International showcase-festivalidel. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 30 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga.
Muutused viivad edasi – Bring it on!
Timo Lige
Timo Lige on muusikapedagoog, koorijuht, laulukirjutaja ja pastor. Ta on sündinud Kärdlas 1975. aastal ning lõpetanud Kärdla Keskkooli.
Heliloojana on Lige loonud sadu laule nii koolile kui perele, ent põhiosa tema loomingust on kristlik ülistusmuusika, mida esitatakse kogudustes üle Eesti. Ta on üks MTÜ Meedia Misjon juhte, mille kaudu toodab ennekõike kristlikku videomaterjali.
Timo Lige töö kooli segakooriga on toonud võidu Ott Leplandile 2011. aasta telesaates “Laulupealinn”. 2012. aastal tunnustati teda Hiiumaa aasta õpetaja tiitliga.
Ta on ansambel “Savinõu” liige, andnud välja mitmeid albumeid nii sooloartisti kui pereansambliga.
Mulgimaa orkester & Lõõtsanøøbid
Mulgimaa Noorteorkestri (MNO) kutsus 2017. aasta sügisel kokku muusik ja koolijuht Margus Põldsepp. Juhendajateks on Karksi-Nuia Muusikakooli õpetajad, liikmeid on nüüdseks üle kogu Mulgi valla. Orkestris mängivad ka vilistlased, õpilaste vanemad ja teised pereliikmed – see on ühtlasi kogukonnaorkester.
Esinetud on valla üritustel, Mulgi Pidudel, Viljandi Pärimusmuusika festivalil ja Viru Folgil.
MNO peab oma sünnipäevaks 3. märtsi 2018, mil toimus esimene avalik esinemine koos Metsatölluga. Metsatöll toetas orkestrit pillide soetamisel ülekoolilise kampaaniaga – tulemuseks karmoškad, väikekandled, torupillid ja ukuleled.
Orkestri koosseisu kuulub kolm iseseisvat ansamblit: Lõõtsanööbid, Red’se ja Mulgimaa noorde jatsuorkester.
MNO juhendajate ansambel mängis sisse ka mängufilmi “Vigased pruudid” soundtrack’id. Repertuaar ulatub polkast rokini.
Hiiu Folgil esineme orkestrina, aga iga kollektiiv toob lavale ka oma soolonumbrid!
MNO-s on hetkel 30 liiget.
Nedsaja Küla Bänd
Korralik tantsuküte noorte Setomaa külameeste moodi. Nedsaja Küla Bänd on pisikesest metsakülast välja kasvanud muusikaline kooslus, mis ühendab kolme väga erineva taustaga meest. Aastast 2013 koos musitseerinud punt on ajanud oma kindlat rada ja aegamisi kokku seganud huvitava kõlaga helikompoti, millest leiab erinevaid maitseid nii noortele kui ka vanematele. Nende kontsert pakub kuulajale ühelt poolt rahulikke ja liigutavaid hetki aga ka pöörast energiat, milles on tunda õiget seto hõngu.
2019. aastal välja antud debüütalbum “Paksu metsa vahel” sai publiku sooja vastuvõtu osaliseks ning pälvis kolm Kuldse Plaadi auhinda. 2021. aastal ilmus ansambli teine kauamängiv pealkirjaga “Seda veel ei tea!“, mis keskendub bändi autoriloomingule. Lisaks on avaldatud mitmeid raadiosingleid ja muusikavideoid, mis on vallutanud erinevaid muusikaedetabeleid. Nedsaja Küla Bändi värskeimat singlit koos muusikavideoga saab vaadata siit.
Kukerpillid
Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 01.aprillil 1972.aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly’t ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 24 LP plaati ja CD-d, osa neist kogumikalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega.Eva Eensaar ja Krista Citra Joonas
Astrid Nõlvak, Kaarli kanneldajad ja Rae Huvialakooli kandleõpilased
Kaarli Kanneldajad alustasid tegevust aastal 2016 Astrid Nõlvaku juhendamisel, Kaarli Kooli all tegutseva huviringina. Aastate jooksul on kollektiivist läbi käinud palju kandlehuvilisi ning esinetud on nii festivalidel, tantsuklubides kui ka antud erakontserte. Koostööd on tehtud viiuldaja Karmen Kääramehe ja Rootsi rahvamuusiku Daniel Wikslundiga. Plaadil kõlavad Eestist ja mujalt pärit pillilood ja laulud, mille seaded on loonud Astrid Nõlvak. Selle plaadiga soovime tuua inimesi lähemale meie oma pärimusmuusikale ja väikekandlele. Kannel on vanim teadaolev keelpill Eestis, mille vanuseks arvatakse u 2000 aastat. Rae Huvialakooli õpilased on Astrid Nõlvaku kandleõpilased.
Inga Mear & Valdo Preema
Mina olen Inga ning ma elan ja tegutsen Järvamaal. Hiiu Folgile esinema tulen suure rõõmu ja tänutundega. Olen oma elust 8 aastat elanud Hiiumaal ja olgugi, et elu oma põnavate pakkumistega on mind sealt eemale viinud, siis ühes südamepooles kannan teda ikka ja alati endaga hellasti kaasas. On ta ju koguni omal ajal mu pillimängu õppimise inspiratsioonikski olnud ja justnimelt Hiiumaal leidsin ma täiskasvanuna endas julguse avalikult ja rahva ees laulmisega esinema hakata.
Endaga seltsi ma võtan hea sõbra ja kaaslase Valdo Preema. Ta on Türi Muusikakooli löökpilliõpetaja ning ühtlasi ka suurepärane muusikakirjastaja ja muusik, mängides trumme ansamblis New Murphy Band. Minu laule ja kitarrimängu saadab ta aga hoopis klaveriga. Peale selle on ta ka vapustavalt tore inimene ning igasuvine Hiiumaa külastamine on tallegi südamelähedaseks saanud.
Salmikulaulud Valter Parvega
SIRELIPIDU
See juhtus läinud maikuus: soe, sume õhtupoolik Kärdlas ning siis oli ühest koduaiast tänavale kuulda laulu ja pillimängu, saatjaks igal pool lõhnavad sirelid. Juba ammu polnud ma midagi nii lummavat kogenud! Nii hakkaski kuju võtma unistus sirelipeost – et lauldakse paljudes paikades üle Hiiumaa. Mõte vajab arutamist ja üks koht selle tarvis võiks olla Hiiu Folgi salmikulaulude töötuba Kassari rahvamajas. Näiteks vajab kinnitamist põhimõte, et see ei saa olema turistilõks meelitamaks võõraid saarele – sirelipeol saavad üheskoos laulmiseks kokku vaid head sõbrad, sugulased, naabrid, oma küla rahvas.
Isekeskis laulmine on ammune komme, sellele ei saa piletit osta, selle tarvis pole vaja vallakassast või fondidest raha küsida. Kui folgi ajal salmikulauludeks kokku saame, siis ikka sama soovitus – tulge nende lauludega, mis teie peres tuttavad on ja proovime neid üheskoos omaks võtta.
Kohtumiseni Kassaris!
Valter Parve
Anu Taul
Anu Taul on laulja ja laulukirjutaja, kes pärineb kunstnike, muusikute ja pillimeistrite suguvõsast Mulgimaalt. Praegu elab ta Võrumaal Haanja kõrgustikul, põlisel Haanimaal. Oma loomingus lähtub ta loodusest, selle rütmidest ja mustritest, helidest ja värvidest. Samuti inspireerivad teda meie esivanemate pärimuslikud jäljed, pärandkultuur ja soome-ugrilik ilmatunnetus. Anu vokaal on tundlik ja sügavamaid hingekeeli puudutav, viies kuulaja omamoodi rännakule iseendasse.
Tema kõige uuem album „Metskass” ilmus 2022. aasta lõpus CD ja digialbumina ning 2023. aasta kevadel vinüülina. Selle albumi kõikide tekstide autor on Erkki Peetsalu ning viisid on loonud Anu ise. Need lood ja laulud on sündinud põlise Haanimaa kuplilisel maastikul, otsides selle väeka paiga mustreid ja jälgi. Kontserdil kõlavad nii uue albumi lood kui ka mitmed päris värsked laulud, mis räägivad ennekõike suhetest – suhetest loodusega ja suhetest inimeste vahel.
Eike Mägi
Eike Mägi on viiuldaja, kelle muusikutee algas Kose Lastemuusikakoolis, jätkus Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ning viis edasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Ta on osalenud mitmetes kollektiivides, sealhulgas Pillipiigad, Eesti Noorte Viiulikoor, Proseuhe ja Karmoška.
Kõige pikem ja viljakam koostöö on olnud Astrid Nõlvakuga. Ühise duona on antud rohkelt kontserte ning välja on antud kolm CD-d: Mõisnik ja lambrine, Jõulud jõudvad (koostöös tšellist Enno Lepnurmega) ning Mõisnik ja lambrine II (koostöös Olavi Kõrrega).
Muusikanäited:
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
Olavi Kõrre
Info lisandub!
Hiiumaa Pillisõprade Selts
Hiiumaa Pillisõprade Selts on koos käinud juba 3 aastat. Meie seltsi kuuluvad erineva taustaga pillimängijad, kes tunnevad rõõmu koosmängimisest ja -laulmisest ning õpitud repertuaari tantsuõhtutel esitamisest.
Üheskoos musitseerivad torupill, lõõtspill, akordionid, viiulid, väikekannel, hiiukandled, plokkflööt, jauram, kitarr ja kontrabass. Oma repertuaari oleme valinud erinevaid pärimus- ja seltskonnatantsu lugusid, kuid erilist tähelepanu püüame anda meie oma saarelt pärit muusikale.
Koosseisus on:
Jaanika Kuusk, Kätlyn Kaevand, Malle Mürgimäe, Ilme Novek, Helen Kõmmus, Elda Käär, Raivo Ots, Kaupo Tartu, Janno Elmi, Mariana Aug, Robin Mägi, Reekab Elmi, Raiko Post, Margus Vannas, Meribel Piil, Sandra Reino, Elise Lota Välba, Teile Unt
Robirohi30!
Robirohi on 5-liikmeline ansambel Tallinnast, kes mängib akustilistel keelpillidel (ehk näppepillidel) bluegrass (ehk traditsioonilise kantri laadset) muusikat.
Vaatamata võõrapärasele nimetusele on bluegrass-muusika meie kultuuriruumile küllaltki lähedane, kuna see kui üks kantrimuusika haru on kokku”keedetud” segu Ameerika asunike muusikatest: Euroopast väljarännanud tõid kaasa oma rahvamuusika (iiri, šoti, inglise, hollandi, saksa, rootsi,…), mida sealmaal kutsutakse “old-timey” stiiliks, ning mis on segunenud mustanahaliste muusika mõjutustega bluesi, gospeli ning spirituaalide näol.
Robirohi mängib traditsioonilist ja meloodilist bluegrassi / akustilist kantrit, repertuaaris on hulgaliselt vaimulikke ehk gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Kasutavad nad ka palju vanu ingliskeelseid tõlkelugusid ning eesti kiriku lauluraamatu palasid. Võimalikult suures osas on laulud kodumaa publikule eesti keeles, ameerika ja rootsi päritolu viiside sekka kõlab ka mitmeid oma eesti rahvalikke laule.
Tihti küsitakse, miks on nimeks “Robirohi”? “Robi” on ansambli 1995 aastal asutanud Robert, “Rohi” tuleneb sõna “bluegrass” tagumisest osast – see muusikastiil ühendab ja on ansamblil liikmeid kokku toonud. Seda muusikastiili, mis on osa algupärasest kantrimuusikast ja pärineb ameerika rahvamuusikast (ehk “Old-Timey”st), nimetatakse ka maalähedaseks n.ö. rohujuure muusikaks (“Roots music” / “Grassroots”).
Hainsoo, Maaker, Joonas - Loojõel
Meelika Hainsoo – laul, hiiu kannel, viiul
Krista Citra Joonas – bambusflööt bansuri
Andre Maaker – kitarr
Loojõel seilavad kolm omanäolist ja küpset muusikut: Meelika Hainsoo, Krista Citra Joonas ja Andre Maaker. Meid kannavad lainetel vanad lugulaulud, millest igaühes on talletunud mustrid ja jäljed mitme põlve esivanemate armastuse otsimisest ning leidmisest, elu ilust ja sageli ka valust. See kontsert on omalaadne sissevaade inimelu mitmekihilisse tundemaailma läbi lauludeks saanud (elu)lugude. Kavva on valitud laulud meie rahvaluule nii vanemast kui uuemast kihistusest, mis, vaatamata oma vanusele, annavad edasi ajatuid ja puudutavaid tundepilte. Igast laulust võib tõmmata mustrijooni tänapäevagi inimeste ellu. Inimene on inimene, olgu ajad, millised tahes.
Bokros Trio
Bokros Trio on põnev ja kaasaegne koosseis, mis peegeldab Béla Szerényi enam kui kolmekümneaastast loomingulist tegevust.
Béla Szerényi on Ungari kunstide akadeemia akadeemik, Ungari ainukese rahvamuusikale keskenduva muusikakooli Óbuda rahvamuusikakooli juhataja ning pillimeister. Eelkõige on ta keskendunud rataslüüradele. Ansamblis teeb vahel kaasa ka tema poeg, Béla Szerényi noorem. Repertuaaris on nii kontsertmuusikat, tantsutuppa sobivat kui ka nt lastele suunatud lugusid. Trio muusika ületab žanripiire, sisaldades autentset pärimusmuusikat, improvisatsioonilist maailmamuusikat ja vanamuusika elemente, mida vürtsitavad kaasaegsed ideed.
Bokros Trio õpetab Hiiu Folgi konsertil Ungari tantse.
Martti Raide
Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel.
Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets (Kerge), Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Villu Valdmaa, Rene Soom jpt.
Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 50 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Grigorjeva, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga).
Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige.Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. 2020. a osales näitleja ja pianistina etenduses „Varjuring. Muusikaline õhtu Aino Tammega“.
Martti Raide töötab alates 1993. a õppejõuna Eesti Muusika- ja Tetariakadeemias, aastatel 1993–2022 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriosakonna juhataja, alates 2022. a Tallinna Muusika- ja Balletikooli klahvpilli juhtõpetaja.2021 a pälvis ta Eesti Kultuurkapiltali Helikunsti Sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.
Duo Anna-Liisa Eller & André Lislevand
Eesti/Itaalia ansambel kellel on ühine muusikaline maitse.
Selle tulemusena on suur rõõm jagada muusikalisi hetki laval,
improviseerida ja kombata virtuoossuse piire. Kavas “La Viole de
Caractère, Le Kannel d’Amour” on teosed heliloojatelt Marais,
Couperin, Rameau, Kapsberger, Hume, Bach, Gallot jt. See on
kombinatsioon sügavatest ja helgetest helidest, kohtumispaik Eesti
kandlele ja viola da gambale, varajasele- ja maailmamuusikale,
mida kuulajatele erilise hoole ja tähelepanuga edastatakse.
Kava La Viole de Caractère, Le Kannel d’Amour keskmes on kaks pilli — viola da gamba ja kannel. Mõlema juured ulatuvad traditsioonilise muusikani. Arvatakse, et viola da gamba pärineb 15. sajandi Hispaaniast, kus vertikaalselt põlvede vahel hoitud pillimängu tehnikat laenati mauride rababist ja rakendati kitarri eelkäija Hispaania vihuela puhul. Selline mänguviis jõudis Hispaaniast Itaaliasse, kus see õitses ja arenes edasi mitmetele eriulatusega pillidele, mis on ühiselt tuntud kui viola da gamba perekond. Seejärel levisid need pillid edasi Põhja-Euroopasse. Tänapäeval on viola da gamba tuntud peamiselt varajase muusika instrumendina.
Tõnis Mägi ja Ekklesia koor
