Hiiu Folk on minu arust just üks neid sündmusi, mis meenutab mulle justkui mõne kauni õiega taime mugulat — see on justkui natuke mulla-alune ja salajane. Loodetavasti elab selle folgi mugul veel mitmeid külmi talvesid üle ja õitseb seepärast ka kesksuvise päikese käes kirkalt nagu seni.

Folk on peale muusikakuulamise ja -tegemise ka hea põhjus kanda rahvariideid ja rahvuslike elementidega stiliseeritud rõivaid, eile omaenese õmmeldutest kasvõi viikingi-aegadesse tagasi. Esiemade pärandusest leidsin kord kauni käsitöö, valgega tikitud valge hame. Alles pärast seda, kui folk läbi oli, mõnitas mu ema, et olin pidustused kaasa teinud… öösärgis… Mina aga – vastupidi – olin ääretult uhke. Head otsimist ja leidmist igas suunas teilegi, hääd folklased!

Hiiu Folk on kui karastav tuuleiil kuumal suvepäeval: ta värskendab, rahustab ja toob kaasa uusi häid mõtteid. Aitäh Astrid, et tood oma meeskonnaga folgi meile koju kätte! Folgitamisteni!

On hea kui kõik vabaõhuüritused ei muutu sujuvalt “õllesummeriteks“. Rahvamassid trügimas õlletopsid käes. Hiiu Folk oli mullu meeldiv erand. Hoidke end sellel kursil. Hoian pöialt.

Minu kui lõuna-eestlase jaoks on Hiiumaa päris eksootiline paik. Hiiu Folgil käimine igal suvel saamas lausa traditsiooniks. Need on mõnusalt kulgevad päevad kaunis looduses kauni muusikaga. Mulle meeldib, et see pole õllefestival valju tümakaga vaid festivad, mis oma olemuselt sulandub ideaalselt loodusmiljöösse. Seda ma Hiiu Folgi juures just kõige enam naudingi.

Rõõmu teeb, et korraldajad ei lahuta inimest tema eluruumist, vaid pakuvad võimalusi ka saare loodusega tutvumiseks. Ja kust need lauludki siis nii väga tulevad kui mitte loodusest. Eriline austus peost osavõtjate vastu väljendub aga selles, et kogetud tunne ja ilu saab olema ehe, mitte alkoholi toel üles köetud. Soovin, et seda siirust, soojust ja ehedust kandvaid lauluinimeste, nende sõprade ja kuulajate kukkusaamisi jätkuks veel paljudeks aastateks!

Eestis on ligi paarkümmend folkloorifestivali. Kõik nad on vähem või rohkem oma korraldajate nägu. Hiiu folk on Astridi ja tema sõprade nägu. See on ilus, huvitav, professionaalne. Eriti kaunid on kirikukontserdid.

Maarahvas, nagu me siin meretagusel maal läbi aegade olnud oleme, peab lugu ka maalähedasest ja lihtsast muusikast. Hiiu Folk annab taas võimaluse saada rõõmu nii esinemisest kui ka kuulamisest-vaatamisest. Annab võimaluse meile hingelähedase muusika loomiseks ja esitamiseks interpreetidele lähedalt ja kaugelt. Soovin Hiiu Folgi korraldajatele ja muusikast osasaajatele õnne ja rõõmu heast ja lahedast muusikast.

Kooskõla iseenda ja meid ümbritsevaga on üha haruldasemaks muutuv seisund. Hiiu Folk on üks nende sündmuste hulgast, mis loovad harmooniat.

Kõiksepealt meeldib Hiiu Folk seetõttu, et ta toimub Hiiumaal. Teiseks on väga ilus vaadata, kui Astrid Böning-Nõlvak hõljub otsekui Lumivalgeke habetunud folgipäkapikkude keskel, kes Kassari kadakate vahel pille häälestavad ja lugusid pajatavad. Kolmandaks peab korralikul pärimusmuusika festivalil olema värsket õhku, erinevas vanuses lapsi, mahedat meelt, inspiratsiooni, parajalt boheemlasi, päikest vihma, kuid peamiselt – ehedat muusikat! Seda kõike on Hiiu Folgilt leida olnud, ning soovin väärt ettevõtmisele pikka iga, ning üha rohkem hiidlasi Kassari kiigeplatsile.