XVI Hiiu folk teeb pühenduse jaak johansonile

Hiiu Folgi festivali lõpetame seekord pühendusega käesoleval aastal lahkunud Jaak Johansonile.

Pühapäeval, 18. juulil, kell 18:15 Kärdla kirikus toimuval mälestuskontserdil „Jaagu laulud ja laulud Jaagule“ astuvad üles Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Krista Citra Joonas, Riho Sibul, Ain Agan, Jaak Tuksam, Mari Kalkun jt.

Surm, surmaks valmistumine on ju üks olulisemaid teemasid inimese elus, ja meie praeguses olukorras ja ühiskonnas veel eriti. Kuna neid teemasid praegune ajakirjandus pigem väldib, siis mõjus see film ka väga hea, kuigi kurvalt intrigeeriva provokatsioonina.

Jaak Johanson filmist “Vello Salo. Igapäevaelu müstika” (TMK, 2018)

Alljärgnevalt avaldame ka uuesti Jaak Johansoniga 2011. aasta Hiiu Folgi lehe jaoks tehtud südamliku intervjuu (loe kogu lehte siin).

Kas Sinu arvates võiksid tänapäeva inimesed pärimusest rohkem teada?
Just Elava pärimuse väljas püsimine on üsna tugev kaitse ja immuunsüsteem, kiirustava, hoolimatu ning nõrgemaid ärakasutava tarbimisprogressi sundolukorras. Pean silmas suguseltsi ja päritolulugude teadmist, kohalikku ajalugu, ravimtaimede ja looduslike pühapaikade tundmist, usuloo tundmist, kõikvõimalikku elutervet elutarkust, kasvõi eluliselt vajalikke lihtsaid ja keerulisemaid tööoskusi jne … laulud, lood ning teiste inimestega koos-olemise-elamise oskused on selle kõige kroon … palju vähem oleks teraapiahullust käitumis- suhtlemistreeninguid, käitumis ja suhtlemishäireid, elutreeeeenereid, elusam elada.

Miks võiksid noored tulla pärimusmuusikafestivalile?
Ma usun nad tulevad, kui nad kõike eelnevat tajuvad … Noored ju otsivad tõelist, ehedat, aga ka metsikut ja sügavat… igavikulist ja uut, mis on paradoksaalselt sabapidi koos nagu talv ja kevad … Kui nad tajuvad, et seda kõike nagu teeseldakse formaadipõhise kultuuritoote pakkumiseks kliendile või rahvuspatriootilise linnukese kirjasaamiseks kulkalt, siis ma arvan, et nad ei tule …

Kui ma ei eksi, siis sa oled siin igal aastal kohal olnud ja nii on Hiiu Folk koos sinuga üles kasvanud. Kas folgifestival on saanud kuidagi osaks sinust, milleta enam suve ette ei oska ehk kujutadagi?
Mul Hiiumaal mitmeid häid sõpru, see on kallis koht. Mulle on meeldinud HIIU FOLGI suhteline väiksus ja delikaatne napsilembuse tõrjumine. Minupoolest võiks kogu tegevus olla veelgi väiksema-lavalisem, vähemvõimendatud, puude-alune-kadakatetagune KOKKKULAULMINE-MÄNGIMINE, elulej ulgustavate mõttevahetuste ja õpitubadega vaheldumisi … Ilma festivaaalideta suve kujutan ette väga hästi, “festival” on ju ometi üsna ärakulunud “formaat”, kuigi ta toimib veel küll ja küll ja küll, ikkagi võiks hakata sedasorti kokkusaamisi kuidagi uuesti nimetama – mõtestama.

Miks on hea, et Hiiumaal on folgifestival?
Kuni sõnad „folk-, pärimus-, rahvamuusika“ … seostuvad tõetunde, väärika eluhoiaku, rõõmu ning eheduse otsimise ja äratundmisega, võib sellega seotud ettevõtmistest tolku olla igal pool ja igal ajal.


Hea Jaak, aitäh Sulle!

Oled olnud Hiiu Folgiga kaasas alates esimesest festivalist 2005. aastal…kuni tänaseni…Kõik, mis on olnud, jääb meelde ja soojendab südant, aga ikkagi on kuidagi jahe tunne ja sügav kurbus sees…

Need mõtted, mida jagasid, viivad edasi ja need laulud, mida laulsid, kannavad veel kaua…Maailm oli Sinuga koos parem. Nüüd võtame selle headuse ja tarkuse, mida jagasid ning proovime edasi kanda…

– Astrid Nõlvak –

(Foto esimeselt Hiiu Folgilt Kassari Kiigeplatsil. Festivali erakogu.)