esinejad
- Antsud
- Duo Ruut
- Riffarrica
- Curly Strings
- Puuluup
- Estonian Voices
- Svjata Vatra, Ukraina naiskoor Žurba ja Rute Trochynskyi
- Tintura ja Arno Tamm
- Banga (Läti)
- Tuule Kann ja Piret Päär
- VIIK
- Celia Roose ja Kaika Kuur
- Karijärve Keelpilliorkester
- Ruhnu saare lood ja laulud
- Valter Parve
- Kärdla Põhikooli Mudilaskoor
- Duo Mänd / Krüsban
- Karolin Kõrre
- Olavi Kõrre, Rembetes ja Tõnu Oja
- Mari Kalkun
- Pasztorhora
- Ida Elina (Soome)
- Justament
- Shabat Quartet
- Heinavanker
- Ene Salumäe ja Celia Roose
- Tuli taevast ja kammerkoor "Credo"
- Kokle (Läti)
- WWW ehk Wana Wõromaa Wunkorkestri
- Tiit Leito
- Eesti Torupilliansambel
- Jon Samuel ja Sunniva Brynnel
- Krista Citra Joonas ja Kristjan Üksküla
- Kärdla Kammerkoor
- Marta Chan
Antsud viljelevad popi- ja rockisugemetega rahvamuusikatöötluseid ning palju on repertuaaris ka rahvalikku omaloomingut. Oktoobris nägi ilmavalgust bändi kolmas plaat “Üle vee” ning suve alguses ilmus veelgi uut muusikat. Bändi lood panevad puusa nõksuma ning suur koosseis teeb laval korralikku mürglit, ei puudu ka ägedad trummisoolod.
“Kulla kerguseks”
Kontserdil kuuleb uusi lugusid värskelt lühialbumilt “Kulla kerguseks” ent uhiuue repertuaari kõrval kõlavad muidugi ka vanemad hitid. Kõlavad mahedad vokaalid ja mahlased kandlesaundid. Alates tantsimisest kuni noore kuuni. Laulmisest kuni loitsudeni. Nii kutsubki Duo Ruut teid tantsima…Kulla kerguseks!
Duo Ruut on kahe hea sõbra, kuid erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Oma esivanemate pärimusest uue muusikalise hingamise saanud, asusid Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane 2017. aastal ühe kandle taha istuma. See otsus oli ühest küljest pelgalt mitmete juhuste kokkusattumine, teisest küljest aga pikaajalise katsetamise ja eelnevate akadeemiliste muusikaõpingute lõpptulem. Kandlest sai duo jaoks “tühi leht”, mis andis palju ruumi leiutamiseks ja erinevate mängutehnikate arendamiseks. Ühel instrumendil kahekesi komponeerimine seab üsnagi kitsad raamid – nii saigi Duo Ruudu väljakutseks lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis.
Duo Ruudu debüütalbum “Tuule sõnad” ilmus 2019. aastal ning see pälvis Etnokulpidel 2020 Aasta Debüütalbumi tiitli. Album nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel 2021 Aasta Debüütalbumi ning Aasta Etno/Folk Albumi kategooriates.
Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on Duo Ruut jõudnud tuuritada mööda maailma, sh näiteks Jaapanis, valdkonna ühel mainekamal festivalil Celtic Connections Glasgows ja Sharq Taronalari Festivalil Usbekistanis.
“Riffarrica jõuline rifi-folk ammutab inspiratsiooni sajanditetagustest regilauludest ja põhjamaisest elunägemusest. Oma nime on duo saanud Lennart Meri raamatust “Hõbevalge” – seal on juttu Aethicuse koostatud “Kosmograafiast”, kuhu kaheksandal sajandil kirja pandud kohanimi Riffarrica tähistab muistset Rävala rannikuala ehk praeguse Eesti põhjarannikut.
Kulno Malva karune hääl, akordioni jõulised gruuvid ja Kristjan Priksi omanäolise trummikomplekti uudne kõlapilt on sünnitanud värske ja põneva helikeele, mida Baltic Music News on nimetanud „muskliga folgiks”. Riffarrica – see on massiivsed rifid ja regilaulud.
Kulno Malva – akordion, torupill, laul
Kristjan Priks – trummid, laul
Rohkem infot:
Curly Strings ammutab inspiratsiooni muuhulgas ameerika bluegrass’ist ning osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Neile on iseloomulik intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävad meloodiad ja siiras esitus. Curly Strings on akustiline neljast liikmest koosnev ansambel, mis ammutab inspiratsiooni osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Nende originaalloomingu peamisteks alustaladeks on intensiivne ja mänguline musitseerimine, meeldejäävalt ilusad meloodiad ja siiras esitus. Ansambli tõus sabatähena Eesti muusikataevasse 2013. aastal oli omamoodi fenomen tänu millele jõudis bändi looming paljude Eestlaste südametesse, kuhu ta on jäänud tänapäevani.
Koosseis: Eeva Talsi, Villu Talsi, Taavet Niller ja Jaan Jaago.
Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi talharpamängijate kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklassikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki.
Mitme auhinnaga pärjatud Estonian Voices on eksperimenteerimislembene vokaalsekstett. Nende ampluaa hõlmab jazzi, klassikalist muusikat ja folki ning repertuaar
koosneb nii originaalloomingust kui ka rahvamuusikast, teiste hulgas isegi paarist pop-hitist. Eesti viimase aastakümne säravaima vokaalansambli kauaoodatud debüütalbum “Ole
hea” pälvis Eesti Muusikaauhindade 2015 Aasta Parima Jazzalbumi tiitli. 2016 aastal valiti Estonian Voices parimaks jazzansambliks. 2018 aasta sügisel ilmus vokaalkuuiku teine album “Taat läks lolliks”. Värske album pälvis ka Eesti Muusikaauhindade Aasta Parima Jazzalbumi tiitli 2018.
Ansambli nutikas stiil lõimib mängulisust absoluutse tehnilise meisterlikkusega, mida ühendavad kelmikas naeratus ja hurmav annus vokaalset helikunsti.
Kuuikus laulavad Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Mirjam Dede, Aare Külama ja Kadri Voorand, kes on grupi loominguline liider ja enamasti ka vokaalseadete autor.
Svjata Vatra (ukraina keeles Свята Ватра “püha tuli”) on Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiv ansambel. Ansambli unikaalne helikeel tugineb suuresti Ukraina trombooni ja Eesti torupilli koostööl ning ansambli solisti Ruslan Trochynskyi esinejatemperamendil.
Bändi kuuluvad:
Ruslan Trochynskyi – Laulja, Tromboon, Vikat.
Juhan Suits (Juss) – Eesti torupill.
Robin Mäetalu – Kitarr.
Ats Tani – Basskitarr.
Karl-Heinrich Arro – Trummid.
Alo Jaanivald – Helimees.
Terje Trochynskyi – Manager.
Tintura “Kaugel üksi võõra rahva hulgas”
Ansambel Tintura avaldas eelmisel aastal albumi “Kaugel üksi võõra rahva hulgas”, mis põhineb Siberisse välja saadetud ja välja rännanud eestlaste pärimus–rahvalauludel, mis on põlvest põlve edasi antud, uues keskkonnas elanud ja arenenud ning tänu Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonidele 1990. ja 2000. aastatel säilitatud ning kodumaale tagasi toodud.
“Siberi eestlaste laulukultuur on unikaalne,” kirjeldab aluseks olnud arhiivimaterjali bändi uusim liige Arno Tamm. “Siin on näiteks põimunud Eesti eri piirkondadest pärit murdetekstid slaaviliku laulustiiliga, samas on ka rahvusliku ärkamise ajast pärit tuntud rahvaviise, mis on saanud uue väljenduse.”
“Rahvalaulule omast improvisatsiooni ja ajaga kaasa kulgemist ja muundumist on äärmiselt põnev jälgida,” jätkab Tintura solist ja viiulimängija Karoliina Kreintaal. “Minu jaoks on tohutult inspireeriv jälgida pisikestes külades elanud eestlaste kombeid – kuidas vaatamata ajale, elu-olule, poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale on inimeste jaoks ikka tähtis omavahel kokku saada ja koos vanu laule laulda.”
Tinturasse kuuluvad:
Karoliina Kreintaal – laul, viiul, vioola, väikekannel
Taavet Niller – kontrabass, laul
Lauri Täht – taustad, sämplid, trummid, löökpillid, laul
Arno Tamm – laul, kitarr, klahvpillid
Folkigrupp “Banga” loodi 2016. aastal sõprade poolt, kes kasvasid üles Läti traditsioonide järgi ning on nüüd osa Läti uue põlvkonna uusfolklooriliikumisest. Aja jooksul on Banga kasvanud ja arenenud ning võtnud suunaks traditsioonilise kultuuri uurimise ning kontseptuaalsete kontsertide, etenduste ja muude ürituste loomise, mis kõik põhinevad lätlaste ja ümberkaudsete rahvaste folklooril. Koos õpivad Banga ehk nn ” bandzenieki ” liikmed nii traditsioonilist lauluviisi, eriti polüfoonilist ja droonilaulu, kui ka erinevate muusikainstrumentide – torupilli, kokle (eesti kannel), vargani, akordioni – omandamist. , viiul, mandolino jne. Rühmal on ka traditsioonilised kostüümid, mis on valmistatud arhailiste rahvariiete rekonstruktsioonidena. Banga suurimad projektid on olnud Läti juudi rahvamuusika uurimine, samuti kollektiivne töö nimega ‘Talka’ (Eesti Talgud), mis on nende uue stuudioalbumi keskne teema (plaanis välja anda aastal 2022).
Duo Mänd/Krüsban on hoogne ja rõõmu täis kahemäng viiuli ja eesti lõõtspilli vahel, kelle esituses kuuleb peamiselt nii eesti pärimusmuusikat kui ka välismaiseid tantsulugusid. Ansambel on esimese Noorte pärimusbändide konkurssi võitja.
Debüütplaat “Ai-tit tui-tui” võtab kokku ansambel Duo Mänd/Krüsbani olemuse ja suhtumise pärimusmuusikasse – traditsioone austav, heatahtlik, tantsuline, terav, hoogne, robustne, peenetundeline ja natuke kiiksuga. Plaadil kuuleb peamiselt seadeid meie oma pärimusmuusikast, sekka ka natuke välismaist ja uuemat autoriloomingut.
Koosseis:
Regina Mänd – viiul, laul / Kert Krüsban – eesti lõõtspill, laul
Kreeklanna Lina ning tema kodumaa pärimusmuusikat hindavad pillimehed Pärnust – see ongi ansambel Mr. Buzuki & Rembetes. Mr Buzuki ehk Olavi Kõrre on tõenäoliselt tuntuim ja pikaajalisim Kreeka muusika esitaja ja populariseerija Eestis, tema esituses on kuulsaks saanud paljud kreeka laulud ja muusikapalad.
Kreeka muusika on omapärane ja kaasahaarav. Nimed Demis Roussos, Nana Mouskouri ja Mikis Theodorakis olid tuttavad isegi Eesti NSV raadiokuulajale, äratundmisrõõmu pakuvad paljudele ka Alexis Zorbas ning tema kuulus tants samanimelisest filmist.
Ometi on kreeka muusika palju mitmekülgsem ja detailirikkam. Üht mitmetest ajaloolistest kreeka muusikastiilidest, peamiselt kreeka rannikulinnade lihtrahva pärimusmuusikat – rebetiko – esitab ka Mr. Buzuki Rembetes, sellest ka ansambli nimi.
XX sajandi alguses Kreeka lihttööliste, vaeste, kurjategijate ja teiste nn alamklassi inimeste hulgas tekkinud ja levinud muusikastiil sai aja jooksul populaarseks ka laiemalt, esindades diktatuurivastast protestiliikumist ja sadamalinnade subkultuuri. Rebetiko laulude temaatika ringleb samade teemade ümber, mis moodustasid nende lauljate igapäevase elu: armastus, vaesus, narkootikumid ja kuritegevus. Legend räägib ühe vangla juhatajast, kellele rebetiko-muusikastiil sedavõrd meeldis, et ta kogus endale vanglasse parimad selle žanri pillimehed ja lauljad.
Koosseis:
Viljakas looja ja laulja Mari Kalkun on karismaatiline esineja, kelle muusika jutustab lugusid metsast ja linnast, laiast maailmast ja elust enesest. Tema kontserdid on ehedad ja isiklikud peegeldades aastaaegade rütme ja kutsudes kaasa ümisema. Mitmekülgne muusik valdab erisuguseid pille ning tema isikupärane hääl on ühtaegu õrn ja vägev. Mari meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on teemade poolest üldinimlikud ja toetuvad tema Võrumaa juurtele. Mari muusika on justkui pelgupaik, kust ta ammutab rahu ja kindlust ning pakub seda ka teistele.
Mari Kalkun on oma kontsertidega esinenud enamikes Euroopa riikides, New Yorgis ning käinud kuuel ringreisil Jaapanis. Tema muusika on leidnud märkamist muusika tunnustussündmustel ja kriitikute poolt. 2018. aastal valiti Kalkuni sooloalbum “Ilmamõtsan” album The Guardiani poolt aasta parimate maailmamuusika albumite esikümnesse. 2018. aastal tunnustati teda Tallinn Music Week artistiauhinnaga, 2019. aastal pälvis Kalkun Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, mis on Eestis kaalukaimaks tunnustuseks heliloomingu valdkonnas. Tänavu kuulutas ERR Mari Kalkuni Aasta Muusikuks.
Rohkem infot
Viis noort virtuoosi, kes lisasid suurlinnatormile näpuotsaga Moldaaviat: see on PásztorHóra!
Alates asutamisest 2014. aastal on bänd mänginud enam kui sajal laval, seitsmes eri riigis, vähemalt kümnele tuhandele inimesele. Lõbu kestab üleöö, tuksuvad rütmid ja keerlevad viisid – pole ime, keegi ei suuda neile vastu panna!
Hüpeldes edasi-tagasi maailma- ja rahvamuusika piiril, sulanduvad kaasaegsed ideed kokku vanade ja uute traditsioonidega, muutes PásztorHóra kergeks ja loomulikuks, kuid samas võimsaks. Vanade maainimeste arhailisest stiilist saab loomulik moodne 21. sajandi lugu, mis muudab selle sobivaks tänapäeva lavadele,
tõestades, et rahvamuusika on tegelikult samaaegselt nii ajalooline kui kaasaegne.
on Soome 26-aastane laulja-helilooja ja noorema põlvkonna kandlemängija. Tema mäng, põimununa väljendusrikka ja võimsa lauluga, on esitus, mida lihtsalt ei ole varem kuuldud. Ta on maininud oma mõjutajate ja eeskujudena pop-legende Michael Jacksonit ja Whitney Houstonit, samuti gospel-tähte Kirk Franklinit.
Ida Elina puhul on tegemist Soome esimese pop-jazz kandlemängijaga, kes on lõpetanud Sibelius-Akadeemia muusikamagistri kraadiga 2012 aastal. Ta on 2011 aasta maikuus Helsingis toimunud I rahvusvahelise Kandlekonkursi võitja.
Ansambel esitab peamiselt “Justamendi muusikat”, mis on segu rahvalikust kantrist ja rokipoolsest biitmuusikast. Sõnadel ja sõnumil on olnud läbi aegade suur tähtsus bändi loomingus. Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusikaga, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest.
Peamised lugude autorid läbi aegade on olnud Vello Toomemets, Viktor Vassiljev, Indrek Kalda, Toomas Lunge ja Jaan Elgula. Tekstide autoriteks on Hando Runnel, Juhan Sütt, Villu Kangur, Teet Saviauk, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo, Inga Lunge ja Marek Sadam.
on omanäoline kohtumispaik pea kogu elu koos laulnud sõpruskonnale. Helilooja Margo Kõlari juhendamisel süvenetakse varajase kirikumuusika rikkalikku pärandisse, sünteesitakse esivanemate traditsioone ja modernse aja unistusi. Vääriline koht Heinavankri repertuaaris on nii eesti rahvakoraalidel, muinasaegsetel regilauludel kui ka Eesti nüüdisautorite loomingul. Nõnda nagu sajanditetagused laulikud suhtusid loovalt meloodiasse, nii püüab ka Heinavanker hoida laulude ansambliseadeid elusas ja arenevas olekus. Ansambli algupäraste vokaalseadete improvisatsioonilised vabadused võimaldavad lauludel kõlada iga kord veidi erinevalt.
Ene Salumäe ja Celia Roose
Celia Roose ja Ene Salumäe koosmusitseerimise algus ulatub juba aastakümnete taha muusikaakadeemia aegadesse koorijuhtimise erialal. Koos on lauldud nii Tormist kui Kreeki, üheskoos avastatud oreli ja torupilli ühist kõlavõlu ja jõudu.
Orelimuusika ja rahvamuusika tihedaid seoseid on tutvustatud maailmas ainulaadsete Edgar Arro loodud eesti rahvaviiside oreliseadete ja neile leitud algupäraste rahvalaulude kõrvuti esitamise kaudu ansamblis Arrotajad. Just Arrotajate kontserdikavadest inspireerituna valmis Enel oreliseade Veljo Tormise kooritsükli põhjal „Kolmteist pilku oreli poole“ (2010) ja Celial oma orelitsükkel „Eesti karjaselaulude süit orelile ja häälele“ (2013).
Loovus ja loomingulisus, improvisatsioonivaim ja rõõm koosmusitseerimisest on Celiat ja Ene ühendamas tänagi!
Hiiu Folgil esinemine rõõmustab eriliselt veel ka seetõttu, et Ene on emapoolse vanaema kaudu aastasadade sügavuselt juurdunud mereäärses Reigis!
Ansambli Tuli Taevast ja kammerkoor Credo (dirigent Anna Mazurtšak) esituses kõlavad Reigi kirikus eesti vaimulikud rahvaviisid Cyrillus Kreegi, Margo Kõlari ja Pärt Uusbergi seadetes, kusjuures lõviosa esitatavast Uusbergi tsüklist “Kolm vaimulikku rahvaviisi segakoorile” põhineb just Reigist pärit rahvaviisidel.
Ansambel Tuli Taevast on välja kasvanud Vaikuse Muusika Stuudiost, kust sai alguse huvi vana muusika ja unustatud pillide vastu. Ansambli esituses võib kuulda nii äsjasündinud viise kui ka sajanditevanuseid igikestvaid meloodiaid eesti vaimulikust rahvalaulust kaugete maade pärimusmuusikani. Vanad lood on värskes seades saanud uue hingamise. Ansambliliikmete lootus on, et esitataval muusikal on tervendav mõju.
Kammerkoor “Credo” tegutseb koos juba 2006. aastast.
Kokle (Läti)
Folkloorirühm Kokle loodi 1980. aasta kevadel. Kokle (kannel) on tänu oma pehmele, harmoonilisele kõlale ja ainulaadsele esteetikale Läti tuntuim traditsiooniline pill ning sellisena oli ja on siiani võimas sümbol paljudes traditsioonilistes lauludes ja juttudes. Pillina on koklel tavaliselt 5–11 keelt ja ajalooliselt mängisid seda ainult mehed, ehkki tänapäeval on see peamiselt levinud naiste seas.
Folkloorirühmal on lai repertuaar, mis koosneb traditsioonilisest ja kaasaegsemast muusikast. Rühma liikmed ja juht Dina Liepa kasutavad lisaks traditsioonilistele folkloorimaterjalidele ka oma loovust ja kaasaegse muusika teadmisi maailmamuusika loomiseks. Iga rühma osaleja mängib vähemalt ühte muusikariista ja laulab.
Koos mängides mängivad rühma liikmed lisaks koklele ka plokkflööte, viiuleid, mandoliine, akordione, trumme, akustilisi kitarre.
Muusika kõrval on folkloorirühma arsenalis mitmesugused traditsioonilised tantsud. Nii ajaloolisi Läti tantse kui ka 20. sajandi alguse populaarseid tantse: paaristantsud, ringtantsud, mängutantsud ja neli paaristantsu.
Kokle on osalenud folkloorifestivalidel ja meistriklassidel Lätis ja mujal eurogrupis, nimelt Valgevenes, Bulgaarias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Leedus, Poolas, Venemaal, Itaalias, Hispaanias ja Norras. Nüüd siis ka Eestis! Teretulemast kuulama ja kaasa tantsima!
Piret Päär on vabakutseline jutuvestja. Üle poole oma elust, on ta pühendanud lugude jutustamisele. Ta on teinud koostööd paljude muusikutega. Tuule Kann oli neist üks esimene, kes kutsus Piretit jutustama oma õpilastele ja taipas, et muusika koos muinasjuttudega, on veel midagi hoopis muud. Ja Piret teab, miks lugudele muusika meeldib.
Tuule Kann on elukutselt õpetaja ning kandlekunstnik. Tegutsenud aastaid Eesti kultuuripõllul tutvustades pärimust ja sellega külgnevat. Osalenud paljudes koosseisudes, mis viljelevad muusikat varajasest kaasaegseni, rahvalikust jazzini.
Seekordsel kontserdil koos Piretiga on tal kavas mängida mereäärseid lugusid Soome lahe kallastelt Püreneedeni…
DUO VIIK
Instrumentaalansambel VIIK ühendab kahte Eesti pärimusmuusika maastikul juba pikalt toimetanud muusikut – Kadri Lepassoni (12-keelne kannel) ja Ott Kaasikut (kitarr, rootsi lauto) – kes on otsustanud oma instrumendid ja loomevõime ühendada. 12-keelne kannel ja kitarr otsivad kokkukõlasid ja eneseväljendust omaloomingu maailmast.
Duo muusika on isiklik ja autorite nägu, andes kuulajale võimaluse osa saada loojate rännakutest, pidu- ja argipäevast ning kõige sellega kaasnevatest emotsioonidest. Kannelt ja kitarri ei kuule just tihti lavalaudadel koos mängimas, sestap on nauditav, kuidas duo VIIK muusika kõlapildis need ühtseks tervikuks sulanduvad. Tule kuulama ja veendu ise!
Wana Wõromaa Wunkorkestri
17-liikmelisse koosseisu kuuluvad igas vanuses pillimänguhuvilised (noorim 10-, vanim 52-aastane) Vana-Võromaalt. Täna võib selle piirkonna all mõista võrokeelset rahvast ja kultuuriruumi ühendavat ala, mis siugleb suuremal või vähemal määral läbi Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonna.
Orkestri idee autoriks ja käimalükkajaks oli Kadri Laube; praegust koosseisu juhendavad Kadri Lepasson, Ott Kaasik ja Kaisa Kuslapuu. Võrumaal räägitakse palju mingist müstilisest „vungist” ning seda – tõhusat minekut, sujuvat mängulisust – otsitakse ka selles bändis. WWW repertuaari kuuluvad pilliviisid, mis on üles korjatud eelnimetatud aladelt, sekka ka pärimuslikku uusloomingut. Vana-Võromaa on viimased 100 aastat olnud küll administratiivselt killustatud, aga WWW-s saavad piirkondlikud pillihelid ühte sätitud.
Segakoor “Kaika kuur” loodi septembris 2017. a. Kogukonna pidulikul peol lauldud isamaalised laulud kõlasid võimsalt ja tekitasid üleva tunde, justkui laulupeol. Särasilmsete maainimeste sooviks sai rohkem koos laulda. Esialgu sai sihiks võetud osalemine 2018. aasta Uma Peol konnakoorina, st ainult ühehäälse viisikoorina. Kuid juba esimesel lauluharjutusel sai selgeks, et kokkutulnud lauljate potentsiaal on palju suurem. Nii osaletigi Uma Peol täisväärtusliku segakoorina. Rõõm laulmisest ja toredast seltskonnast andis jõudu segakoorina jätkata ka peale Uma Pido. Järgmisel hooajal seljatasime juba üldlaulupeo repertuaari ja osalesime XXVII laulupeol “Minu arm”.
Igaks juhuks mõni sõna nimest – Kaika on Võrumaal Antsla vallas asuva küla nimi, kuhu koor lauluharjutusteks kokku käib ja sõna “koor” on võrukeeles “kuur”. Segakoor “Kaika kuur” on juba üle-eelmise sajandi lõpul tegevust alustanud Kaika segakoori järeltulija. Kooris laulab 21 lauljat ja koorijuhiks on Celia Roose.
Olles Uma Pido ja üldlaulupeoga ühele poole saanud, leidsime, et tuleks suuremalt ette võtta ning mere taha pürgida… ja palun, siin me oleme!
Tartu lähedal kauni Karijärve kaldal hakkas viiuliõpetaja Eveli Roosaar oma kodutalus suviti korraldama õpilaste viiulilaagreid. Need said alguse viisteist aastat tagasi ning osalejate arv üha kasvas. Nii sündiski Karijärve Keelpilliorkester (KKO), mis koosneb peamiselt Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õppivatest või äsja selle kooli noorteosakonna lõpetanud noortest muusikutest. Orkestri liikmeid ühendab armastus klassikalise ja rahvaliku keelpillimuusika vastu. Karijärve Keelpilliorkestri ülesastumised pakatavad alati noorte esinemisrõõmust, mis tõmbab kaasa ka publiku. Orkestritöö viljad on salvestatud kahele duubelplaadile: „Rändamine“ (2014) ja „Kasvamine“ (2018).
Festivalil „Hiiu Folk“ astub orkester üles esmakordselt. Kõlab spetsiaalselt festivali jaoks koostatud uhiuus kontserdikava „Rõõm ilusast päevast“, mis sai inspiratsiooni Raimond Lätte samanimelisest muusikateosest.
Kontserdil kõlavad nii polkad, reinlenderid ja valsid kui ka K.A. Hermanni „Munamäel“, M. Härma „Ei saa mitte vaiki olla“ ja „Tuljak“, rahvakoraalid C. Kreegi seades ning muidugi ka R. Lätte „Rõõm ilusast päevast“.
Eesti Torupilli Ansambel
Eesti torupilli ansambel sai kokku 2019. aasta juubelaulupeo “Minu arm” rahvapillipeol. Aasta aega harjutamist viis esimest korda ajaloos torupillid eraldi pilligrupina Vabaduse platsi ning koos esitati spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud mitmehäälseid eesti torupillilugude seadeid Cätlin Mägilt, Katariin Raskalt ja Merike Paberitsilt. Samad mängijad on väiksemate koosseisudena jätkanud esinemist hõimupäevadel, Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontserdimaja avamise pärimusmuusikute kontserdil, Hiiu Folgi laval Loomaaia 80. sünnipäeval sünnipäeval, Eesti vaimulike konverentsil Nelijärvel, Viljandi pärimusmuusika festivaligi rohelisel laval ja mujalgi.
Meid ühendab kirg mitmehäälse torupilli ja koosmängu suhtes ning soovime näidata torupillide ühise mängu võlu. Meil on rõõm avada 2021. aasta Hiiu Folk. Meie ülesastumine on kummardus kuulsale Hiiumaalt pärit Torupilli Jussile ehk Juhan Maakerile, kelle sünnist möödus eelmisel aastal 175. aastat
Hiiu Folgil esineva ansambli liikmed: Karolin Vetevoog, Egle Liiskmann, Lilian Kapp, Toivo Tähemaa, Susanna Mett, Piret Arikainen, Kristin Üksvärav, Johannes Christopher Staak, Kadri Allikmäe.
Kassari kabelis videviku vaikuses ja küünalde kumas kohtuvad bansuri mängija Krista Citra Joonas ja laululooja Kristjan Üksküla.
Muusikas kohtusid nad esmakordselt 2016. aastal kui peamiselt teatri- ja filminäitlejana tuntud Kristjan Üksküla oli välja andmas oma esimest autorilaulu plaati “Uinunu laul”. Koostöö jätkus ka Kristjani teisel 2020 ilmunud albumil “Üle ääre”.
Sellel kontserdil saab korraks taanduda festivali melust vaiksemasse olemisse ja kuulata Krista Citra bambusflöödi lugusid, Kristjani laule ja india hilisõhtu raagat.
Võtame ette rännaku Ruhnu saare sündmuste ja kauni looduse keskele – pulma, peole, mereranda, rahvamajja, kirikusse või otse keset saare igapäevast elu. Kunagi oli Ruhnu lisaks osavatele hülgeküttidele ja oskuslikele käsitöömeistritele tuntud ka vägevate viiuldajate poolest.
Unustusse vajunud ruhnurootsi pärimusmuusika uurimise tuules tulid Karoliina Kreintaal, Lee Taul ja Sänni Noormets mõttele korraldada saarel viiulilaager, et vanad lood uuesti ellu äratada. Nüüdseks on see laager juba seitse aastat pannud terve saare taas ruhnurootsi muusikast kõlama ja kihama. Hiljuti salvestati plaadile Ruhnust pärit lood, mis tutvustavad Ruhnu kirjut pärimust alates ruhnurootsi pulmalugudest ja lõpetades saarest inspireeritud omaloominguga. Saarelt korjatud värvikaid lugusid ning külakroonikat jutustab Kairi Leivo.
Koosseis:
Karoliina Kreintaal – viiul, vioola, laul; Lee Taul – viiul, laul; Sänni Noormets – viiul, vioola, laul; Kairi Leivo – jutuvestmine
Jon Samuel Lundström viiulil ja Sunniva Brynnel akordionil jagavad Hiiu Folgil esietenduval kohtumisel Rootsi ja teiste maade rahvamuusikat. Mõlemad on omaette rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud artistid, kuid on selle ainulaadse kontsertõhtu jaoks jõud ühendanud. Elamus on garanteeritud!
Valter Parve on maailmaparandaja, folgisõber, melomaan, vinüülplaatide DJ, suvehiidlane, pikaajaline haridustegeleane ja TÜ Pärnu Kolledźi õppejõud, sotsiaalvaldkonna arendaja Eestis.
Hiiu Folgi raames viib ta seekord Kassari Rahvamajas läbi kaks põnevat ja tasuta õpituba: reedel kell 15 saab koos Valteri vinüülidega tähistada La Paloma 160 aastapäeva ning laupäeval kell 15:30 on kõigil soovijatel võimalus üheskoos armastatud salmikulaule laulda!
Rohkem infot Valter Parve õpitubade kohta leiad siit!
Kärdla Põhikooli Mudilaskoor
Kärdla Põhikooli Mudilaskoori juhendab Raili Kaibald.
Kärdla Kammerkoor
Kärdla Kammerkoor loodi 2011. aastal. Koori asutaja ja dirigent on Raili Kaibald. Hoolimata oma väga erinevast taustast ja huvidest ühendab lauljaid armastus koorimuusika vastu. Kooris laulavad erinevate valdkondade ja elualade esindajad – juhid, kunstnikud, müüjad, elektrikud, õpetajad jne.Kooriga on töötanud tunnustatud dirigendid Toomas Kapten, Veronika Portsmuth, Küllike Joosing ja Valter Soosalu. Hääleseadega on abistanud Triin Ella.
2017. aastal korraldas Kärdla Kammerkoor koostöös Käina Huvi- ja Kultuurikeskusega EV 100 kingitusena kontserdi „Ilu kuulub Hiiumaale“. 2017-2018 korraldas koor mitmeid ühised kontserdikülastusi, et avardada oma silmaringi. Saarel anti mitmeid kontserte „Taas punab pihlapuu“ ( koostöös EBS kammerkooriga Emmastes) „Õhtu ilu“ Kõrgesaares ning „Valgusele“ (koostöös Stockholmi Cantuscören kooriga) Käinas ja Kärdlas. Koori motoks on Gideon Kremeri jagatud mõte: „Me ei taha olla mitte ainult kuulatavad, vaid kuulata ka midagi ise. Jääda hingelt nooreks ja jätkata rännakuid tundmatutel radadel koos riskantsete ideedega.
Tiit Leito on eesti ornitoloog ja loodusfotograaf, kes esitleb Hiiu Folgi ajal oma hiljuti ilmunud raamatut “Meri räägib tuulte keeles” ning Orjaku mäel asuvas Linnutornis on neljapäevast pühapäevani kell 11.00-17.00 avatud ka tema võrratu pildinäitus “Meri mõõdab maad“. Reedel ja laupäeval (16.-17.08) on autoritunnid vastavalt kell 15.00 -16.00 ja 14.00-15.00. Tule ja imetle oma silmaga!
