Esinejad 2023
- Salmikulaulud Valter Parvega
- Karmoškakamraadid
- Lüü-Türr ja Harjumaa keelpilliorkester
- Laikrete perebänd
- Robirohi ja Astrid Nõlvak
- OLEM
- Untsakad
- Eva Eensaar-Tootsen ja Krista Citra Joonas
- Timo Lige, ülistuskoor Ekklesia ja muusikud
- Pühade Aleksandrite õigeusu koor
- Projekt Ööbik
- Eesti Keeled
- Väike Seltsike
Info täieneb!
Vesihiidlasest torupillikuningaks. Hiiumaa kuulsaima rahvapillimehe Torupilli Jussi lugu
Enne Hiiu Folgi algust Sõru paadikuuris teeme Sõru Muuseumis jutu ja muusikaga kummarduse Hiiumaa torupillikuningale Juhan Maakerile ehk Torupilli Jussile.
Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Helen Kõmmus räägib karismaatilise ja andeka Torupilli Jussi nö “esimesest elust” lihtsa hiiu maa-, mere- ja külapillimehena nii nagu seda mäletasid tema kaasaegsed.
Torupilli Jussi pillilugude elustaja, noodistaja ja populariseerija, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Cätlin Mägi jätkab lugudega Jussi 77. eluaastal alanud “teisest elust” üle Eesti kuulsaks saanud torupillikuningana. Kuulame August Pulsti ja Aleksander Maakeri mälestusi. Torupilli Jussi lugusid mängivad Cätlin Mägi (torupill) ning Marko Mägi (saksofon)
Folkista
Noorte pärimus- ja folgikooslus Folkista sai alguse 2022 novembris toimunud Lauluragina võistluseks kokku tulnud Isabel Palust ja Marii Kauberist (12 a), üks Karksi- Nuiast teine Võhmast, kes laulsid duetti ja viiuldasid; neid saatsid Ainer ja Allar Arula (15 ja 11 a) Suure-Jaanist, üks lõõtsal, teine ukulelel. Võistlusel osales 18 duetti (vanusegruppe ei olnud), tüdrukud saavutasid auhinnalise 4. koha.
Siit sai indu Isabel Palu, kes oli suvel just laste Etno laagris saanud külge pärimusmuusikapisiku, ning novembrist alates on bänd tõsiselt proovi teinud. Nad kõik on väga head muusikud ning Suure-Jaani ja Karksi-Nuia muusikakooli õpilased.
Tänavusel Tourestil esinesid nad Sakalamaa boksis ning “Puhka jalga”laval, samuti olid nad Suure-Jaani muusikafestivaliavaesinejad.
Risti Rahvamuusikud
Risti rahvamuusikud on C. Kreegi nim. Haapsalu muusikakooli Risti osakonna pärmusmuusika õpilaste, õpetajate ja vilistlaste ansambel. Mängime vahvaid lugusid eesti pärimusmuusikast, hõimurahvaste lugusid ja mõni iiri lugu lipsab ka sisse. Lisaks näeb sel aastal meie kontserdil paari looga esinemas Risti rahvamuusikutest väljakasvanud vilistlasbändi AM Duo ja pereansamblit Wisla.
Ruuben Jaanisk – karmoška. Doris Tammik – plokkflööt, parmupill, iiri vile. Miina Rehkalt – plokkflööt, parmupill, iiri vile. Linda Kusmin – plokkflööt, iiri vile, mandoliin. Morten Pirk – karmoška. Andi Henn Visla – viiul, cajon. Jakob Visla – karmoška. Kail Visla – plokkflööt, torupill, parmupill, laul. Enrik Visla – mandoliin, viiul, karmoška, laul
Juhan Uppin
Vabariigi pillimehe tiitliga pärjatud lõõtspilli- ja kandlemängija, viimase noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo juht Juhan Uppin tutvustab oma verivärsket autorialbumit „Nihked”.
Mari Kalkun
Mari Kalkuni nimi ei vaja tutvustamist, tema lugu „Sata-sata!” kujunes tänavusel noorte laulu- ja tantsupeol osalejate suureks lemmikuks.
Hiiu Folgil tutvustab Mari oma äsja välja tulnud albumit „Stoonia lood”, mis on juba tema kaheksas album.
„Uue albumi tõukejõuks oli minu enda uudishimu selle vastu, kuidas enne mind maailmast ja selle loomisest on mõeldud ja lauldud,” on Mari öelnud. „Mind huvitas pöördumine tagasi päris algusesse – maailma loomise ja taasloomise juurde – ning teada saamine, kas vanad regilaulud suudavad kõnelda ka näiteks kliimamuutustest või ületarbimisest.”
Piibarid
Piibarites õpib igaüks pilli mängima enese ja teiste rõõmuks.
Rühmaga käime pille tutvustamas ja sündmusi vedamas – kümmekond ettevõtmist aasta kohta. Õpilase põhipilliks sobib enamasti karmoška, ukulele, mandoliin, kitarr või päkarauakannel. Lisapilliks torupill, lokupill, hiiukannel, moldpill, põispill, lõõtspill, väikekannel või tinavile. Huvi korral saab praktiliselt tuttavaks, toimimisest aru ja mängukogemuse kõigi pillirühmadega – Piibari ruumis juhendamisel harjutamiseks kättesaadavad kümned pillid.
Õpipoisina saab ohutult alustada, pillimänguoskusega tuttavaks ning orkestris ja sündmustel kaasa lüües tegemisi ja ümbrust kõrva taha panna. Väikeses seltskonnas jõuab varsti selliseisusesse, kus igaühel oma vastutusala. Nii põhjust töötubadel osalejaid ning vahel ka oma ansamblikaaslasi juhendada, ühtlasi hea kogemus ja kindlus saada.
Juhendaja: Jaagup Kippar
https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=302497890536839
Astrid Nõlvak ja kaarli kanneldajad
Juba mitu aastat on Astrid juhendanud Tallinnas väikekannelde huvilisi. Koos on mängitud lugusid nii Eestist kui ka kaugemalt ja esinemisigi on olnud juba päris mitu. Aastatega on seltskond pisut muutunud, aga rõõm kandlemuusikast seob ja pakub üha uut avastamisrõõmu.
Hiiu Folgil saab seekord kuulda nii tantsulisemat muusikat kui ka laule. Mängivad ja laulavad: Mari-Ann Oviir, Alne Lepna, Anne Haagen, Inga Pogonina, Ülle Kütsen, Tiina Maiberg, Ingrid Pillart ja Astrid Nõlvak.
Lõõtspillipoisid
Lõõtspillipoisid tulid kokku 1998. aastal, kui salvestati helikassett. Järgnesid mitmesugused esinemised. Üsna pea jõuti üksikuid palu esitavast pilli- ja laulutriost tervet õhtut vedava meeskonnani.
Lõõtspillipoisid esitavad vanu reinlendereid, valsse, polkasid ja labajalavalsse ning eelmise sajandi rahvalikku estraadi. Instrumentaallugudest moodustavad suure osa eesti lõõtspillimuusika klassika ja vanem viiulirepertuaar.
Ansamblisse kuuluvad:
Ain Lindvest – lõõtspill
Enrik Visla – viiul, laul
Jaagup Kippar – bass, laul
kõrsikud
Celtic (Saksamaa)
Saksamaal Detmoldis tegutsev ansambel Celtic Daniel Wahreni juhtimisel esitab traditsioonilisi keldi laule ning lugusid džässi-, souli- ja popmuusikahõngulistes seadetes.
Muusika ja laulmine on juba ammustest aegadest Iirimaal ja Šotimaal au sees olnud. Läbi aastasadade on keldid täie vaimustuse ja kirega laulnud imekauneid meloodiaid ja esitanud kiirete rütmide saatel kaasakiskuvaid tantsuviise. Marta Horniku esituses saavad iidsed meloodiad nüüdisaegse helikeelega põimudes uue sügavuse ja võimsa väljenduse kogu oma tunneterikkuses.
Seda saadab Daniel Wahreni virtuoosne klaverimäng, millele lisavad lisameloodialiinidega helivärve Mirjam Kyeck viiulil ja vioolal ning Helena Joachim flöötidel. Sonja Gömann (kitarr) ja Philipp Spalting (kontrabass) annavad seadetele muusikalise aluspõhja, mis toetab kogu väljendatud keldilikku emotsiooniderikkust, vahel surmtõsiselt, vahel armastavalt irooniliselt.
Keltide traditsiooniline muusika on ajatu, sest teemad, mida see muusika väljendab, on ka aktuaalsed ka tänapäeval – armastus, kirg, sõda…
Ansambel on salvestanud kolm kogumikku: „Celtic“ (2018), „Celtic Christmas“ (2020) ja „Celtic Mythos“ (2021).
Rändaja
Andre Maaker ja Marek Talts
Kitarrist Andre Maaker kirjeldab ennast kui loomingulist muusikut ja tundmatut heliloojat. Stiilimääratlusi vältides nimetab ta ennast pigem loovmuusikuks, jättes nii ruumi erinevate muusikastiilide vahel liikumiseks, sest teda köidavad erinevad kõlamaailmad ja improviseerides tunneb ta end ühtviisi koduselt nii džässi-, folgi-, roki- kui ka kammermuusika lavadel.
Andre Maaker tegutseb sooloartistina ja teeb kaasa muusikakollektiivides. Duo Andre Maaker ja Marek Talts esitavad omaloomingut ja eesti rahvaviise, mida vürtsitavad improvisatsioonid. Nende muusika on positiivne ja annab loodetavasti hea tunde kõigile, kes soovivad saada osa nende muusikalisest seiklusest.
KADRI ja Koidu
Karolin
Karolin on laulja ja laulukirjutaja, improviseerija ja poeet. Muusikaloomega alustas ta 15-aastasena, kui kirjutas oma esimese laulu. Tema looming on sisekaemuslik, südamlik, julge ja õrn, pakkudes võimalust pöörata pilk endasse ja leida muusikast lohutust, rõõmu ja meelerahu.
Karolin on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia kaasaegse hääleimprovisatsiooni magistrantuuri. 2022. aastal avaldas originaalloomingu debüütalbumi “Südamekutse”, 2023 EP “Vari”. Kuula albumit “Vari”.
Valter parve
Meil aiaäärne tänavas…
Neil kõikidele eestlastele tuttavatel laulusõnadel on tänavu eriline tähendus – Lydia Koidula sünnist möödub detsembris 180 aastat. Tema looming andis hoogu ärkamisajale ning päris kindlasti on Koidulal panus ka selles, et me rahvana kestma oleme jäänud. „Mu isamaa on minu arm“ tähendas okupatsiooni aastatel meile rahvushümni ja see puudutas väga paljude südameid ka äsjasel noorte laulupeol. Päris kindlasti on mõlemad laulud meil suus 22. juulil Kassari rahvamaja muruplatsil (vajadusel saalis): kohe, kui kl 14 alustame selle aasta Hiiu Folgi salmikulaulude töötuba ja siis enne, kui koduteele asume.
Nende kahe vahele mahub hulga muidki laule, mille alguse iga osaleja ise üles võib võtta. Minul näiteks jäi 23. juunil Kärdla sadamas – võidutule toomise ajal – keele peale „Jää vabaks, Eesti meri“, teeme selle nüüd ära! Loodetavasti on seegi kord kohal Kassari omad muusikud ja ehk kuuleb vahelduseks ka (vinüülidelt) Straussi Viini metsade lugusid – Miliza Korjusel on augustis sünnipäev.
Kooslaulmisele on oodatud kõik huvilised, suurt rõõmu teevad kaasa kutsutud pere nooremad. Võtke ühes koju kogunenud salmikud, laulikud – koos saame iga looga hakkama. Mõne tuntud viisiga on nii, et sõnad pole meeles, teisega jälle vastupidi: näiteks ei oska ma laulda „Kilter, kubjas, aidamees – need on põrgus kõige ees; kooli kinni panijad sinna kampa sobivad“ – kes teab selle meloodiat?
Koidula mõtted ja tunded võivad meile abiks olla tänagi, kus järjest rohkem on ahistavaid ettekirjutisi („tsaari ukaase“), üksindust, kiusukiskumist, kadedust, oma õiguste tagaajamist, labasust, nihveldamist jms – ehk vajab mitmesse eri leeri kupatatud Eesti rahvas uut ärkamisaega?
Ja üheskoos laulmisest võib kaose tõrjumisel palju abi olla.
Karmoškakamraadid
Karmoškakamraadid on muusikaline seltskond, kuhu kuulub huvilisi Setost Saareni. 2018. aastal hakkas eestvedaja Piret Aus, Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika eriala legendaarse I lennu vilistlane ja Viljandi pärimusmuusika festivali asutajaid, August Pulsti õpistus andma karmoškakursusi. Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 80 karmoškasõpra. Koos käiakse Viljandi pärimusmuusika aidas ja Oisu garaažis ning pillimängurõõmu jagatakse üle kogu Eesti. Möödunud suvel käidi Soomeski. Nüüd siis esmakordselt Hiiumaal.
Ühismängimise käigus leitakse pilli seest mõned traditsioonilised tantsuklubi lood, grupi repertuaar ulatub „Kodukese” laulust ABBAni, sekka ka soome-ugri rahvaste muusikat. Aga lavale jõudmine ei ole eesmärk omaette. Peamine on, et mängitakse enda rõõmuks ja lugusid õpitakse kuulmise järgi, nagu pärimuse puhul ikka: meistrilt õpipoisile.
Lüü-Türr ja Harjumaa keelpilliorkester
Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav tunne on võimas. Ja alati on tore laulurõõmu ka teistega jagada.
Lüü-Türri koosseisu kuuluvad:Tiit Saare, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Alari Kruusvall, Andrus Rähni, Olev Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Tauno Nava, Erik Sikk, Meelis Must.
Harjumaa keelpilliorkester on 2003. aastal asutatud kollektiiv, mis ühendab Harju- ja Raplamaa muusikakoolides õppivaid noori keelpilliõpilasi ja õpetajaid. Kuna orkestri liikmed on üle Harju- ja Raplamaa muusika- ja kunstikoolide laiali, siis ühiseks musitseerimiseks koguneme tavaliselt umbes paar korda kuus. Orkestri repertuaar ulatub alates Bachist ja Mozartist kuni folgi ja Eesti nüüdismuusikani. Orkester on osalenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui ka näiteks Austrias, Bulgaarias, Tšehhis, Ungaris, Rootsis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Sel kevadel tähistas orkester oma 20. sünnipäeva. HKO dirigent on alates 2017. a Imre Rohuväli
laikrete perebänd
Kuueliikmeline Laikrete perebänd tegutseb aktiivselt juba viimased kuus aastat. Pillimäng ja laulmine on selles peres olnud alati au sees ja et elu veelgi huvitavamaks teha, vahetatakse pille ka omavahel.
robirohi
Armastatud Robirohi mängib akustilistel keelpillidel traditsioonilist meloodilist bluegrass’i. Ansambel tegutseb aastast 1995 ja on välja andnud 8 plaati ja ühe kontsert-DVD.
OLEM
OLEM – albumiesitlus Ernst Enno sõnadele
Untsakad
Untsakad sündisid tsaariaegsel Eestimaal vaesunud kaluriperekonnas – isa oli advokaat, ema kaevur. Oma lapsepõlve veetsid Untsakad suures viletsuses – puudust tunti kõigest, isegi lauludest. Seepärast pidid nad karjapoisipõlves laulma regivärsilisi laulukesi ja ehani mängima küll lille, rohuga. Kuni vanataat käekõrval meid viis välja magama.
Eva Eensaar-Tootsen ja Krista Citra Joonas
Eva Eensaar-Tootsen esitleb festivalil oma esimest sooloplaati. Laulude kogumik „Maailma äär” sündis Eva sõnul igatsusest kõigi nende maailmade järele, mis selle nähtava maailma all ja taga on. „Oleme mitmepaiksed olendid. Võime olla ühes hetkes siin ja seal,” ütleb Eva. „Ühendada endas olnud aegu ja tulevaid. Hoida juured maas ja oksad taevas. Kõik see on seotud maaga. Maastikud on käegakatsutavad, aga nende tagune ilm seletamatu, täis saladusi. Erinevate maastike taga on erinevad lood. Nende lauludega tahan kõiki neid maailmade ääri praegusesse hetke kohale laulda. Seletamatut käegakatsutavasse kangasse kududa.”
Plaadil on Eva vanemaid ja uuemaid laule tema enda, Jaan Kaplinski, Andres Ehini jt sõnadele, prantsuse ja eesti rahvalaulu ja teiste autorilauljate loomingut.
Plaadil ja Hiiu Folgi kontserdil Kassari kabelis saadab Evat Krista Citra Joonas bansuril.
Timo Lige laulude tsükkel "Eesti palved"
Timo Lige – klaver ja laul
ülistuskoor Ekklesia, dirigent Kersti Kuusk
Projekt ööbik
Projekt Ööbik sai käima tõmmatud 2020. aastal eesmärgiga salvestada eestikeelset vaimulikku omaloomingut. Noor muusik Raili Lilleorg kutsus selleks puhuks kampa juba tegutseva, armastatud muusikutest koosneva trio Talts-Veevo-Kremenetski. Koostöö tõi nii palju rõõmu, et pärast esimese värskekõlalise albumi “Kiida, mu hing” salvestamist on üles astutud mitmetel kontsertidel ja jumalateenistustel ning stuudio seinad on juba saanud kuulda ka järgmise albumi materjali. Projektist kujunes seega midagi pikaajalisemat ja nüüd kuulub lisaks Raili Lilleoru omaloomingule ansambli repertuaari ka Marek Taltsi ja Aleksandra Kremenetski palu. Kontserdi käigus jalutatakse läbi tõelise žanrite džungli, kus kohtab nii džässi, indie’t kui ka rokki ning muidugi ka Hiiu folgile kohast pärismuslikkust.
Raili Lilleorg – vokaal, ukulele
Aleksandra Kremenetski – löökpillid, klahvpill
Marek Talts – kitarrid
Egon Veevo – basskitarr
Eesti keeled
Eesti Keeled uues koosseisus (Tuule Kann, Ella Maidre, Mari Jürjens, Vaiko Eplik, Jaak Sooäär, Ain Agan) laulavad Riho Sibula ja Jaak Johansoni inimeste südametesse lauldud laule.
Väike seltsike
Seltsis musitseerivad viiuliansambel Viiulised, kus mängivad suzuki meetodil õppivad lapsed Tallinna Kanutiaia huvikoolist ja Kaarli huvikoolist, Rae huvialakooli rahvamuusikaansambel ning Tallinna Kanutiaia huvikooli kandleansambel „Kapukad ja vetukad“.
Lapsi juhendavad Riina Lõhmus, Mirjam Laaneots, Hans Mihkel Vares ja Piia Maasikas.
Kõlavad rahvalikud pillilood Eestimaa eri paigust. Saab kaasa laulda ja kaasa tantsida.
esinejad 2022
- Piret Päär, Celia Roose, Ene Salumäe
- Taulide pereansambel
- Indrek ja Paul Kristjan Kalda
- Mari Jürjens
- Góbé (Ungari)
- Anna-Liisa Eller ja Andrew Lawrence-King (Inglismaa)
- Lovely Beats
- Villu Veski ja Tiit Kalluste
- Eva Väljaots ja Robbie Sherratt (Inglismaa)
- Inna Lisnjak (Ukraina)
- Kavaler
- Krista Citra Joonas ja Arno Kalbus
Harjumaa keelpilliorkester
Harjumaa keelpilliorkester ühendab Harju- ja Raplamaa muusikakoolides õppivaid noori keelpilliõpilasi ja nende õpetajaid.
Orkester on osalenud mitmetel festivalidel Austrias, Tšehhis, Ungaris, Rootsis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal.
Dirigent Imre Rohuväli.
Taulide pereansambel
Taulide peres on muusikapisik edasi kandunud põlvest põlve. Igaüks on omanäoline looja.
Isa Ants peab end torupillitondiks, kes puhus eesti torupilli, mis oli mitukümmend aastat varjusurmas, uuesti elule. Sama osavalt, kui voolavad tema sõrmede alt müstilised torupilliviisid, paneb ta püsti maju ja konstrueerib lennukeid. Vahelduseks võtab ta akordioni ja mängib mõne kirgliku prantsuse valsi. Tema kirg on olnud ka Teppo lõõtspill.
Ema Tiiu tunneb sügavuti mesilaste hingeelu ning on ise sama toimekas kui mesilane. Salaja käib ta neile laulmas, nagu mesilasema, kuid elades torupillitondi kõrval, on ta ära õppinud ka torupillimängu, vähemalt ühe loo.
Anu on tundlik laulja ja laululooja, kes on välja andnud mitu autorialbumit ja teinud koostööd paljude silmapaistvate Eesti muusikutega. Tema hääl on sügav ja nüansirohke. Anu mängib ka paljusid pille ja tema kireks on metsas hulkumine ning suures osas sealt ta oma laulud üles korjabki. Õige pea on oodata uut albumit, kus kõlavad laulud, mis inspireeritud põlise Haanimaa loodusest ja hingemaastikest. Anu juurde võib tulla ka hääle- ja pillikoolitusele.
Triinu on ainulaadne laulja, muusika looja, multiinstrumentalist. Ta omab tugevat sidet oma juurte, loodusrahvaste ja loodusega. Tema hääle- ja helirännakud on alati kordumatud kogemused kõigile osasaajatele. Tema looming on lihtne, sügav ja puudutav, inspireeritut loodusest, stiihiatest, elu müsteeriumitest. Ta on pühendunud ja süvenenud järjest enam muusika algupärasse ning tervendavasse jõusse.
Tõnis on samuti üleni muusikat täis. Pole vahet, kas ta võtab kätte Teppo lõõtsa, 2-realise lõõtsa või kitarri, ja juba lood sünnivadki. Tema suureks hobiks on lisaks muusikale veel ka kaljuronimine.
Andrus on kuldsete kätega meistrimees, kelle jaoks pole mingi probleem torupillide valmistamine, rääkimata maja ehitamisest või auto algosadeks lahti võtmisest ja uueks masinaks kokku panemisest. Tema kireks on veel klahvpilli- ja basskitarrimäng, millega end aeg-ajalt lõbustada.
Paul Kristjan ja Indrek Kalda
Vanameister Indrek Kalda ja tema poeg Paul Kristjan Kalda on koos musitseerinud juba mõnda aega. Indrek Kalda ebamaiselt osav viiulimäng pole üllatuseks kellelegi, kuid muusikaande on pärinud ka tema poeg Paul Kristjan, kes mängib kitarri.
Kontserdil kuuleme kindlasti ka Indreku enda loomingut.
UURIKAD
Uurikad on rõõmsameelne ja energiast pulbitsev ansambel, kus laulavad ja mängivad paljusid pille Uuri küla noored Kuusalu vallast.
Need noored musitseerivad iseenda rõõmuks, mitte juhendaja ega vanemate käsul. Nende ühine meel, suurte ja väikeste kokkuhoidev koos tegutsemine puudutab. Nagu ka nende muusika.
Uurikaid juhendab muusikaprodutsent ja helilooja Külli-Katri Esken. Tegusad noored on juba välja andnud ka albumi.
Mari jürjens
Vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja Mari Jürjens on ilmutanud neli autoriloominguga sooloalbumit: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016) ning “Omaenese ilus ja veas” (2020). Albumi “Omaenese ilus ja veas” eest omistati Marile ka Eesti muusikaauhind autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning “Kuldne plaat” aasta naisartisti kategoorias (2021). Ta on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Liisi Koikson jpt).
Mari looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.
Kontserdil kõlavad Mari uuemad ja vanemad lood ja laulud.
Kontserdil kuuleme kindlasti ka Indreku enda loomingut.
RÜÜT
RÜÜT on muusikalisi piire kompav kooslus, kelle võlu peitub mitmekülgses ja otsinguterikkas lähenemises eesti pärimusmuusikale. Ansambli muusika toetub oma juurtega meie maa põlisele pärimusele, kuid liigutab latva tänapäevase maailma mitmekesisuses. Selliselt luuakse töötlused nii regilauludele kui ka vanadele pillilugudele ja lisatakse repertuaari ka omalooming. Muusikalises tervikus peegelduvad mõjutused erinevate rahvaste muusikast ja stiilidest.
Oma nüansirikka loominguga ei piiritle RÜÜT ennast mõne konkreetse žanriga, vaid hoiab end avatuna värsketele tuultele. Tänu sellele on iga lugu isemoodi karakteriga ja viib kuulaja rändama iselaadsele helimaastikule. Rüüdi käekirja tugevaks ilmestajaks on ainulaadse teppo-tüüpi lõõtspilli kasutamine uuenduslikes võtetes ja vokaalide ainulaadne kõla, milles seotakse oskuslikult nii jõulist regilaulu kui ka sillerdavaid, peeneid mitmehäälsusi.
MAARJA SOOMRE – hääl, meloodika, kannel
MAILI METSSALU – hääl, viiul
JUHAN UPPIN – eesti lõõtspill, kannel, trampkast, hääl
JAAN-EERIK AARDAM – hääl, kitarr
kärt johanson
Anna-Liisa Eller ja Andrew Lawrence-King
Eesti muusikaakadeemia doktorant, kandlemängija Anna-Liisa Eller teeb tihedat koostööd mitmete vanamuusikaansamblitega: Supersonus, The Bright Future Ensemble, Vox Clamantis, Floridante jt.
Elleri sooloalbum „Strings Attached. The Voice of Kannel“ võitis Eesti tänavuste muusikaauhindade konkursil aasta klassikaalbumi tiitli. Albumi andis välja maailma üks mainekamaid plaadifirmasid Harmonia Mundi.
Harfivirtuoos Andrew Lawrence-King on tuntud ja tunnustatud orkestri- ja ansamblijuht, helilooja ning varajase harfi uurija ja spetsialist, üks maailma juhtivaid vanamuusika esitajaid.
Külalislavastaja ja -õpetajana inspireerib ta muusikuid üle kogu maailma. Ta on sündinud ja elanud La Manche’i väinas asuval Guernsey saarel, kuid on nüüd leidnud kodu Tallinnas.
Lovely beats
cätlin mägi & Jaan Pehk
Cätlin Mägi – parmupillid, live-elektoonika, laul
Jaan Pehk – kitarr, laul
Cätlini rahvalikud pillilood segunevad Jaani sõnalis-muusikalises kastmes uueks folk-kompotiks, mille seest võib leida nii mesimagusat muinasjuttu kui särtsuvat ja sooja sõgedust.
Cätlin Mägi ja Jaan Pehk on erinevates koosseisudes ühiseid lavalaudu jaganud juba 20 aastat. Viljandi pärimusmuusika festivalil on varem üles astutud koosseisus RO:TORO.
Góbé (Ungari)
See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Liszt Ferenci muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.
Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.
Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.
Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.
Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.
Liikmed:
Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, rataslüüra, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul
Eva Väljaots ja Robbie Sherratt
Eva Väljaots (EST) ja Robbie Sherratt (ENG) loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui inglise pärimusse. Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärviderikka ja võluva terviku. Duo kontserdid on tulvil improvisatsiooni ja spontaansust, nende muusika on samal ajal traditsioonitundlik ja modernne. Duo hea kooskõla ja ühine tunnetus paelub nii tantsumaia kui ka kuulates kulgeda armastava publiku kõrvu.
Eva Väljaots & Robbie Sherratt on andnud nii kontserte kui ka mänginud tantsuüritustel Eestis, Soomes ning Inglismaal. 2019. aastal olid Kaustineni Folk Music Festivalil Konsta Jylhä võistumängimise poolfinalistid ning aastal 2020 võitsid nad Mooste Elohelü pärimusmuusikatöötluste festivalil.
Redel ruudus
Redel Ruudus on eriline kooslus eesti muusikamaastikul – ansambli pōhipillideks on vibrafon ja marimba, mida seob üheks tervikuks lauluhääl.Laulja ja kitarrimängija Mirjam Kivisild toob oma kauni vokaali ja suurepärase diktsiooniga laulude sisu ühtaegu jõuliselt ja õrnalt esile. Ansambli juht Aleksandra Kremenetski mängib vibrafoni, trumme, perkussiooni. Tema on suurelt osalt trio muusikalise materjali arranžeerija ja kirjutaja.Valeria Jagudina vastutab marimbapartiide eest ning võimalusel musitseerib ka klaveril või mõnel löökpillil.
Ansambel Redel Ruudus on andnud välja kaks albumit “Maa ja Taevas” (2016) ja “Immaanuel” (2022).Viimane on jõululapsele pühendatud kogumik, mis sisaldab värskelt kõlavaid jõululugusid, igavikulisi eesti ja heebreakeelseid rahvalaule, omaloomingut ning Bachi ja Shemeri palasid.
Kontserdil kõlab lugusid mōlemalt helikandjalt.
Mirjam Kivisild – laul,Aleksandra Kremenetski – vibrafon, löökpillid, sündibass,Valeria Jagudina – marimba, löökpillid.
Inna Lisnjak (Ukraina)
Inna Lisnjak on doktorikraadiga etnomuusika uurija, ukraina rahvapilli banduura populariseerija ja õpetaja ning mitmete nüüdisaja ukraina heliloojate teoste esiettekandja sel näppekeelpillil.
Enne sõda elas ta Kiievi lähedal ning töötas Ukraina teaduste akadeemias, nüüd on ta koos perega leidnud pelgupaiga Pärnus.
Ukraina muusika on Lisnjaki sõnul originaalne ja mitmekesine ning folklooril on selles oluline koht.
Sõja tõttu oma kodumaal esitab ta kontserdil peamiselt lüürilis-dramaatilisi isamaalisi laule. „Need tõstavad võitlusvaimu ja toovad Ukraina võidu lähemale,“ ütleb ta.
Astrid Nõlvaku magistrikontsert “Püha Rist”
Kõik igatsevad millegi või kellegi poole. Igatsus on see, mis kannab meid kaugele… kasvõi taevaste taha.
Astrid Nõlvaku heliteoses “Püha Rist” on Villem Grünthal-Ridala regivärsivormis evangeelium saanud muusikalise kuue, jaotudes nelja osasse: eellugu, mis jutustab maailma loomisest, esilaul, mis jutustab sellest, kuidas Jumal inimeste elus tagaplaanile on jäänud ning valitsevaks on saanud raha hääl, Jeesuse sünd, mis räägib nii Jeesuse sünnist sõimes kui ka karjastest, kellele ingel ilmus ja kes Jeesuse sõime juurde läksid ja Jumalat tänasid, et Päästja ning Lunastaja, Püha Rist on sündinud. Ja järellugu kannab meid muusikaliselt Jumalale lähemale…
Tekst: Villem Grünthal-Ridala regivärsiline evangeeliumMuusika: Astrid NõlvakEsitavad:Kristi Mühling – kromaatiline kannelUlla Krigul – orelKrista Citra Joonas – bansuri, iiri vileTaavo Remmel – kontrabassAleksandra Kremenetski – löökpillid, vibrafonAstrid Nõlvak – laul, väikekannelEkklesia koor ja sõbrad Kersti Kuuse juhatamisel
Astrid Nõlvak lõpetas 2022. aastal muusika- ja teatriakadeemia ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimuspõhise heliloomingu ühisõppesuuna, “Püha Rist” on tema magistritöö. Astridi juhendajad olid Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits.
Luuletaja, tõlkija ja folklooriuurija Villem Grünthal-Ridala hakkas poeemi “Püha Rist” kirjutama 1931. aastal Helsingi ülikooli eesti keele lektorina töötades. Poeem jäi aastakümneteks käsikirjaliseks, kuni teos 2005 välja anti.
kavaler
Tiit Leito "Läbi metsa mere äärde"
Reedel ja laupäeval kell 15–16 Tiit Leito autoritund. Näitusega tutvumine, arutelu, torni platvormil lindude vaatlemine, lühike ülevaade Käina lahe rahvusvaheliselt tähtsa märgala loodusväärtustest. Näituse külastamine on tasuta.
Krista Citra Joonas ja Arno Kalbus "Videviku raagad"
Krista Citra Joonas – bansuri
Arno Kalbus – tabla
Raaga – tõlkes see, mis värvib me meele…
Raaga on tõenäoliselt meie teadaoleva tsivilisatsiooni üks vanimaid ja siiani elus pärimus- ja ühtlasi klassikalise muusika vorme, mida läbi aastatuhandete on edasi antud eelkõige kuulmise järgi mängides, tunnetuse kaudu õpetajalt õpilasele.
Kassari kabelis videvikutunni vaikuses ja küünalde valgel saab kuulata hilisõhtu ja öö raagasid bansuril ja tablal Põhja-India traditsioonilises võtmes.
Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat saksofonil Eesti ja Šveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommiku poole ning juba 20 aastat on ta pühendanud end bambusflöödi bansuri ja Põhja-India klassikalise muusika õpingutesse legendaarse suurmeistri Pandit Hariprasad Chaurasia käe all nii Indias Mumbais kui ka Rotterdamis Codartsi akadeemias.
Krista Citra on osalenud paljudes koosseisudes Eestis, Indias, Šveitsis, Kreekas jm ja teinud koostööd suurepäraste muusikutega nagu Jaak Johanson, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Riho Sibul, Jaak Tuksam, Meelis Vind, Mari Jürjens, Taavo Remmel, Ain Agan, Kristjan Üksküla, Kalinath Mishra, Satyaa & Pari jpt. Praegu õpetab ta ka VHK muusikakoolis ja MuBas.
Arno Kalbus on tegutsenud multi-perkussionistina viimased 20 aastat.
2002 alustas Arno džäss- ja maailmarütmide eksperdi Brian Melvine’i käe all Põhja-India tabla õpinguid. Süvenenud India trummidesse ja rütmidesse üha enam, viisid õpingud teda Nepali ja Põhja-Indiasse. Omandanud sealsetelt oma ala meistritelt teadmisi Hindustani klassikalisest muusikast, on Arnost saanud suur India klassikalise muusika austaja ja selle traditsiooni järgija.
Vabakutselise muusikuna on Arno eelkõige tuntud ansamblite Romb ja Bombillaz trummarina, samas on ta teinud koostööd selliste suurepäraste muusikutega nagu Tõnis Mägi, Villu Veski, Siiri Sisask, Robert Jürjendal, Meelis Vind, Taavo Remmel, Taavi Kerikmäe, Mart Soo, Brian Melvin, Raho Langsepp, Jaak Lutsoja, Andres Mustonen, Chalice jpt.
Samuti on ta tabladel saatnud mitmeid Eestit külastanud india klassikalisi muusikuid.
Risti Rahvamuusikud
