Esinejad 2025
Siin lehel saad tutvuda Hiiu Folgi 2025 aasta esinejatega. Esinejate kirjeldused lisanduvad peagi!
Helgi Taelma ja Sõle Segajad
Rahvatantsurühm “Sõle Segajad” tuli kokku naisrühma “Hiiu Sõlg” 20. sünnipäeva tähistamise eel 2015. aasta alguses. Sünnipäevapeo kava mitmekesistamiseks kutsusid tantsunaised tantsima ka oma mehed ja nende sõbrad. Lubati, et esinetakse ainult ühe korra, sünnipäevapeol ja vaid kahe tantsuga, aga… nakkus nimega “tantsupisik” haaras mehed oma embusesse ja nii on jätkatud kuni tänaseni.
Traditsioonilisemale rahvatantsule lisaks tantsitakse ka oma kodukandis tuntud pärimuslikke folkloorseid tantse ja seltskonnamänge. Folkloorsed tantsud on kergelt õpitavad ja jõukohased igale eale, mistõttu sobivad need tantsimiseks koos lastega või koos publikuga. Tähtsal kohal ongi rühma tegevuses lapsed, keda kaastakse nii mängudele, tantsulaagritesse, -treeningutele, kui ka esinemistele.
Tantsurühma juhendab Helgi Taelma ja rühma koduks on Käina Huvi- ja Kultuurikeskus.
Külli Kreegi ja Suuremõisa laulu- ja pillilapsed
Oleme väikese Suuremõisa kooli laulu- ja pillilapsed, kes tunnevad rõõmu muusikast ja kooslaulmisest. Nagu heal lapsel ikka, nii on ka meil mitu nime. Laulupeoliikumises tuntakse meid kui Pühalepa mudilaskoori lauljaid. Ise kutsume end Mõisakateks, sest meie kool on ju mõisakool ja asub Suuremõisa lossis. Naudime ühiseid proove, kontserte ja sõpruskonda. Oleme õnnelikud, kui oma muusikaga suudame kuulajate südametesse pugeda. Laulurõõm toob sära silma ning ühendab ja liidab meid.
Külli Kreegi on Hiiumaal väga hinnatud muusikaõpetaja, kes on oma töö ja pühendumusega kogukonnas silma paistnud. Hinnatud emana ( Hiiumaa aasta ema 2017 ning viie lapse ema ) ja pedagoogina, on tema tegevus kontsertide korraldamisest ja õpilaste juhendamisest laiemate kultuuri- ja muusikaorganisatsioonide toetamiseni. Tema juhtimisel on muusika saanud oluliseks osaks nii kooli argipäevast kui saare kultuurielust.
Õtekse
Õtekse koosneb kolmest õest, kes kõik armastavad mängida nii viiulit kui ka laulda. Pärimusmuusika on olnud meie südames juba lapsest saati ning eriti meeldib meile teha põnevaid ning teistmoodi arranžeeringuid. Meile meeldib katsetada ning loo sõnumit tunnetades leida põnevaid meloodia keerdkäike. Oleme võitnud aastal 2021 Mooste Elohelü konkursil peapreemia ning meie arranžeering kõlas ka 13. noorte tantsupeol.
Koosseis:
- Mirtel Katrina Kits – viiul, laul, seade autor
- Mirjam Kits – viiul, laul, seade autor
- Kätlin Kits – viiul, laul, seade autor
Lõõtsanøøbid ja Margus Põldsepp
Oleme Lõõtsanøøbid – elurõõmsad pillimehed otse Mulgimaa südamest! Kes suudavad enda muusikaga täita nii kõige väiksema, kui ka kõige suurema lava. Meie lugu sai alguse 2021. aastal, kui Margus Põldsepa juhendamisel hakkasime Karksi-Nuia Muusikakoolis üheskoos pilli mängima ja hiljem ka koos laule laulma. Alates 2022. aastast tuli Margusele appi meid juhendama ka lõõtsakuningas Rasmus Kadaja. Kuigi alustasime peamiselt pärimusmuusika mängimisega, on meie repertuaar laienenud ka roki- ja punklugudeni tuues meie muusikasse rohkem värskust ning energiat. Oleme tegutsenud juba üle kolme aasta ning selle ajaga oleme andnud üle 100 kontserdi, esinenud nii ETV-s kui ka kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti (Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Võru folkloorifestival, Märjamaa folk, Seto folk), teinud koostööd Vennaskonnaga ning kasvatanud oma kuulajaskonda Viljandimaal ja kaugemalgi. Lisaks pillimängule on meile oluline ühiselt muusikaliselt arenemine. Oleme bänd, kus iga liige toob oma isikupära, muutes meie muusika mitmekülgseks ja värskeks. Meie kontsertidel kohtuvad pärimuslik muusika ning nooruslik energia, pakkudes publikule ehedat ja kaasahaaravat elamust.
Trad.Attack!
Trad.Attack! on võtnud missiooniks ennast pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Üheksa aasta jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalset albumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust.
Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Uue loominguga asuti seni tundmatule teekonnale, et avardada oma maailma ja otsida teistsuguseid kõlasid. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks kõlavad albumil Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers, ansambli Yemen Blues looja, Iisraeli päritolu muusik Ravid Kahalani, seto leelokoor jt. Kõige selle juures ei unusta Trad.Attack! oma juuri, et jääda ikka iseendaks ja eriliseks.
Üheksa aastat tagasi Eesti muusikataevasse ereda komeedina lennanud Trad.Attack! võttis sihiks esineda igas maailma riigis, et jagada ehedat ja otse südamest tulevat muusikat inimestega üle ilma. Juba on üles astutud 38 riigis ja peaaegu igal mandril, kontserte on antud ka Woodford Folk Festivalil Austraalias, Womadil Ühendkuningriikides ja Tšiilis, Rainforest World Music Festivalil Malaisias, Vancouver Folk Festivalil Kanadas ning Womexi ja Folk Alliance International showcase-festivalidel. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 30 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga.
Muutused viivad edasi – Bring it on!
Timo Lige
Timo Lige on muusikapedagoog, koorijuht, laulukirjutaja ja pastor. Ta on sündinud Kärdlas 1975. aastal ning lõpetanud Kärdla Keskkooli.
Heliloojana on Lige loonud sadu laule nii koolile kui perele, ent põhiosa tema loomingust on kristlik ülistusmuusika, mida esitatakse kogudustes üle Eesti. Ta on üks MTÜ Meedia Misjon juhte, mille kaudu toodab ennekõike kristlikku videomaterjali.
Timo Lige töö kooli segakooriga on toonud võidu Ott Leplandile 2011. aasta telesaates “Laulupealinn”. 2012. aastal tunnustati teda Hiiumaa aasta õpetaja tiitliga.
Ta on ansambel “Savinõu” liige, andnud välja mitmeid albumeid nii sooloartisti kui pereansambliga.
Mulgimaa orkester & Lõõtsanøøbid
Mulgimaa Noorteorkestri (MNO) kutsus 2017. aasta sügisel kokku muusik ja koolijuht Margus Põldsepp. Juhendajateks on Karksi-Nuia Muusikakooli õpetajad, liikmeid on nüüdseks üle kogu Mulgi valla. Orkestris mängivad ka vilistlased, õpilaste vanemad ja teised pereliikmed – see on ühtlasi kogukonnaorkester.
Esinetud on valla üritustel, Mulgi Pidudel, Viljandi Pärimusmuusika festivalil ja Viru Folgil.
MNO peab oma sünnipäevaks 3. märtsi 2018, mil toimus esimene avalik esinemine koos Metsatölluga. Metsatöll toetas orkestrit pillide soetamisel ülekoolilise kampaaniaga – tulemuseks karmoškad, väikekandled, torupillid ja ukuleled.
Orkestri koosseisu kuulub kolm iseseisvat ansamblit: Lõõtsanööbid, Red’se ja Mulgimaa noorde jatsuorkester.
MNO juhendajate ansambel mängis sisse ka mängufilmi “Vigased pruudid” soundtrack’id. Repertuaar ulatub polkast rokini.
Hiiu Folgil esineme orkestrina, aga iga kollektiiv toob lavale ka oma soolonumbrid!
MNO-s on hetkel 30 liiget.
Nedsaja Küla Bänd
Korralik tantsuküte noorte Setomaa külameeste moodi. Nedsaja Küla Bänd on pisikesest metsakülast välja kasvanud muusikaline kooslus, mis ühendab kolme väga erineva taustaga meest. Aastast 2013 koos musitseerinud punt on ajanud oma kindlat rada ja aegamisi kokku seganud huvitava kõlaga helikompoti, millest leiab erinevaid maitseid nii noortele kui ka vanematele. Nende kontsert pakub kuulajale ühelt poolt rahulikke ja liigutavaid hetki aga ka pöörast energiat, milles on tunda õiget seto hõngu.
2019. aastal välja antud debüütalbum “Paksu metsa vahel” sai publiku sooja vastuvõtu osaliseks ning pälvis kolm Kuldse Plaadi auhinda. 2021. aastal ilmus ansambli teine kauamängiv pealkirjaga “Seda veel ei tea!“, mis keskendub bändi autoriloomingule. Lisaks on avaldatud mitmeid raadiosingleid ja muusikavideoid, mis on vallutanud erinevaid muusikaedetabeleid. Nedsaja Küla Bändi värskeimat singlit koos muusikavideoga saab vaadata siit.
Kukerpillid
Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 01.aprillil 1972.aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly’t ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 24 LP plaati ja CD-d, osa neist kogumikalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega.Eva Eensaar ja Krista Citra Joonas
Astrid Nõlvak, Kaarli kanneldajad ja Rae Huvialakooli kandleõpilased
Kaarli Kanneldajad alustasid tegevust aastal 2016 Astrid Nõlvaku juhendamisel, Kaarli Kooli all tegutseva huviringina. Aastate jooksul on kollektiivist läbi käinud palju kandlehuvilisi ning esinetud on nii festivalidel, tantsuklubides kui ka antud erakontserte. Koostööd on tehtud viiuldaja Karmen Kääramehe ja Rootsi rahvamuusiku Daniel Wikslundiga. Plaadil kõlavad Eestist ja mujalt pärit pillilood ja laulud, mille seaded on loonud Astrid Nõlvak. Selle plaadiga soovime tuua inimesi lähemale meie oma pärimusmuusikale ja väikekandlele. Kannel on vanim teadaolev keelpill Eestis, mille vanuseks arvatakse u 2000 aastat. Rae Huvialakooli õpilased on Astrid Nõlvaku kandleõpilased.
Inga Mear & Valdo Preema
Mina olen Inga ning ma elan ja tegutsen Järvamaal. Hiiu Folgile esinema tulen suure rõõmu ja tänutundega. Olen oma elust 8 aastat elanud Hiiumaal ja olgugi, et elu oma põnavate pakkumistega on mind sealt eemale viinud, siis ühes südamepooles kannan teda ikka ja alati endaga hellasti kaasas. On ta ju koguni omal ajal mu pillimängu õppimise inspiratsioonikski olnud ja justnimelt Hiiumaal leidsin ma täiskasvanuna endas julguse avalikult ja rahva ees laulmisega esinema hakata.
Endaga seltsi ma võtan hea sõbra ja kaaslase Valdo Preema. Ta on Türi Muusikakooli löökpilliõpetaja ning ühtlasi ka suurepärane muusikakirjastaja ja muusik, mängides trumme ansamblis New Murphy Band. Minu laule ja kitarrimängu saadab ta aga hoopis klaveriga. Peale selle on ta ka vapustavalt tore inimene ning igasuvine Hiiumaa külastamine on tallegi südamelähedaseks saanud.
Salmikulaulud Valter Parvega
SIRELIPIDU
See juhtus läinud maikuus: soe, sume õhtupoolik Kärdlas ning siis oli ühest koduaiast tänavale kuulda laulu ja pillimängu, saatjaks igal pool lõhnavad sirelid. Juba ammu polnud ma midagi nii lummavat kogenud! Nii hakkaski kuju võtma unistus sirelipeost – et lauldakse paljudes paikades üle Hiiumaa. Mõte vajab arutamist ja üks koht selle tarvis võiks olla Hiiu Folgi salmikulaulude töötuba Kassari rahvamajas. Näiteks vajab kinnitamist põhimõte, et see ei saa olema turistilõks meelitamaks võõraid saarele – sirelipeol saavad üheskoos laulmiseks kokku vaid head sõbrad, sugulased, naabrid, oma küla rahvas.
Isekeskis laulmine on ammune komme, sellele ei saa piletit osta, selle tarvis pole vaja vallakassast või fondidest raha küsida. Kui folgi ajal salmikulauludeks kokku saame, siis ikka sama soovitus – tulge nende lauludega, mis teie peres tuttavad on ja proovime neid üheskoos omaks võtta.
Kohtumiseni Kassaris!
Valter Parve
Anu Taul
Anu Taul on laulja ja laulukirjutaja, kes pärineb kunstnike, muusikute ja pillimeistrite suguvõsast Mulgimaalt. Praegu elab ta Võrumaal Haanja kõrgustikul, põlisel Haanimaal. Oma loomingus lähtub ta loodusest, selle rütmidest ja mustritest, helidest ja värvidest. Samuti inspireerivad teda meie esivanemate pärimuslikud jäljed, pärandkultuur ja soome-ugrilik ilmatunnetus. Anu vokaal on tundlik ja sügavamaid hingekeeli puudutav, viies kuulaja omamoodi rännakule iseendasse.
Tema kõige uuem album „Metskass” ilmus 2022. aasta lõpus CD ja digialbumina ning 2023. aasta kevadel vinüülina. Selle albumi kõikide tekstide autor on Erkki Peetsalu ning viisid on loonud Anu ise. Need lood ja laulud on sündinud põlise Haanimaa kuplilisel maastikul, otsides selle väeka paiga mustreid ja jälgi. Kontserdil kõlavad nii uue albumi lood kui ka mitmed päris värsked laulud, mis räägivad ennekõike suhetest – suhetest loodusega ja suhetest inimeste vahel.
Eike Mägi
Eike Mägi on viiuldaja, kelle muusikutee algas Kose Lastemuusikakoolis, jätkus Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ning viis edasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Ta on osalenud mitmetes kollektiivides, sealhulgas Pillipiigad, Eesti Noorte Viiulikoor, Proseuhe ja Karmoška.
Kõige pikem ja viljakam koostöö on olnud Astrid Nõlvakuga. Ühise duona on antud rohkelt kontserte ning välja on antud kolm CD-d: Mõisnik ja lambrine, Jõulud jõudvad (koostöös tšellist Enno Lepnurmega) ning Mõisnik ja lambrine II (koostöös Olavi Kõrrega).
Muusikanäited:
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
https://www.youtube.com/watch?
Olavi Kõrre
Info lisandub!
Hiiumaa Pillisõprade Selts
Hiiumaa Pillisõprade Selts on koos käinud juba 3 aastat. Meie seltsi kuuluvad erineva taustaga pillimängijad, kes tunnevad rõõmu koosmängimisest ja -laulmisest ning õpitud repertuaari tantsuõhtutel esitamisest.
Üheskoos musitseerivad torupill, lõõtspill, akordionid, viiulid, väikekannel, hiiukandled, plokkflööt, jauram, kitarr ja kontrabass. Oma repertuaari oleme valinud erinevaid pärimus- ja seltskonnatantsu lugusid, kuid erilist tähelepanu püüame anda meie oma saarelt pärit muusikale.
Koosseisus on:
Jaanika Kuusk, Kätlyn Kaevand, Malle Mürgimäe, Ilme Novek, Helen Kõmmus, Elda Käär, Raivo Ots, Kaupo Tartu, Janno Elmi, Mariana Aug, Robin Mägi, Reekab Elmi, Raiko Post, Margus Vannas, Meribel Piil, Sandra Reino, Elise Lota Välba, Teile Unt
Robirohi30!
Robirohi on 5-liikmeline ansambel Tallinnast, kes mängib akustilistel keelpillidel (ehk näppepillidel) bluegrass (ehk traditsioonilise kantri laadset) muusikat.
Vaatamata võõrapärasele nimetusele on bluegrass-muusika meie kultuuriruumile küllaltki lähedane, kuna see kui üks kantrimuusika haru on kokku”keedetud” segu Ameerika asunike muusikatest: Euroopast väljarännanud tõid kaasa oma rahvamuusika (iiri, šoti, inglise, hollandi, saksa, rootsi,…), mida sealmaal kutsutakse “old-timey” stiiliks, ning mis on segunenud mustanahaliste muusika mõjutustega bluesi, gospeli ning spirituaalide näol.
Robirohi mängib traditsioonilist ja meloodilist bluegrassi / akustilist kantrit, repertuaaris on hulgaliselt vaimulikke ehk gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Kasutavad nad ka palju vanu ingliskeelseid tõlkelugusid ning eesti kiriku lauluraamatu palasid. Võimalikult suures osas on laulud kodumaa publikule eesti keeles, ameerika ja rootsi päritolu viiside sekka kõlab ka mitmeid oma eesti rahvalikke laule.
Tihti küsitakse, miks on nimeks “Robirohi”? “Robi” on ansambli 1995 aastal asutanud Robert, “Rohi” tuleneb sõna “bluegrass” tagumisest osast – see muusikastiil ühendab ja on ansamblil liikmeid kokku toonud. Seda muusikastiili, mis on osa algupärasest kantrimuusikast ja pärineb ameerika rahvamuusikast (ehk “Old-Timey”st), nimetatakse ka maalähedaseks n.ö. rohujuure muusikaks (“Roots music” / “Grassroots”).
Hainsoo, Maaker, Joonas - Loojõel
Meelika Hainsoo – laul, hiiu kannel, viiul
Krista Citra Joonas – bambusflööt bansuri
Andre Maaker – kitarr
Loojõel seilavad kolm omanäolist ja küpset muusikut: Meelika Hainsoo, Krista Citra Joonas ja Andre Maaker. Meid kannavad lainetel vanad lugulaulud, millest igaühes on talletunud mustrid ja jäljed mitme põlve esivanemate armastuse otsimisest ning leidmisest, elu ilust ja sageli ka valust. See kontsert on omalaadne sissevaade inimelu mitmekihilisse tundemaailma läbi lauludeks saanud (elu)lugude. Kavva on valitud laulud meie rahvaluule nii vanemast kui uuemast kihistusest, mis, vaatamata oma vanusele, annavad edasi ajatuid ja puudutavaid tundepilte. Igast laulust võib tõmmata mustrijooni tänapäevagi inimeste ellu. Inimene on inimene, olgu ajad, millised tahes.
Bokros Trio
Bokros Trio on põnev ja kaasaegne koosseis, mis peegeldab Béla Szerényi enam kui kolmekümneaastast loomingulist tegevust.
Béla Szerényi on Ungari kunstide akadeemia akadeemik, Ungari ainukese rahvamuusikale keskenduva muusikakooli Óbuda rahvamuusikakooli juhataja ning pillimeister. Eelkõige on ta keskendunud rataslüüradele. Ansamblis teeb vahel kaasa ka tema poeg, Béla Szerényi noorem. Repertuaaris on nii kontsertmuusikat, tantsutuppa sobivat kui ka nt lastele suunatud lugusid. Trio muusika ületab žanripiire, sisaldades autentset pärimusmuusikat, improvisatsioonilist maailmamuusikat ja vanamuusika elemente, mida vürtsitavad kaasaegsed ideed.
Bokros Trio õpetab Hiiu Folgi konsertil Ungari tantse.
Martti Raide
Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel.
Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets (Kerge), Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Villu Valdmaa, Rene Soom jpt.
Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 50 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Grigorjeva, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga).
Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige.Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. 2020. a osales näitleja ja pianistina etenduses „Varjuring. Muusikaline õhtu Aino Tammega“.
Martti Raide töötab alates 1993. a õppejõuna Eesti Muusika- ja Tetariakadeemias, aastatel 1993–2022 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriosakonna juhataja, alates 2022. a Tallinna Muusika- ja Balletikooli klahvpilli juhtõpetaja.2021 a pälvis ta Eesti Kultuurkapiltali Helikunsti Sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.
Duo Anna-Liisa Eller & André Lislevand
Eesti/Itaalia ansambel kellel on ühine muusikaline maitse.
Selle tulemusena on suur rõõm jagada muusikalisi hetki laval,
improviseerida ja kombata virtuoossuse piire. Kavas “La Viole de
Caractère, Le Kannel d’Amour” on teosed heliloojatelt Marais,
Couperin, Rameau, Kapsberger, Hume, Bach, Gallot jt. See on
kombinatsioon sügavatest ja helgetest helidest, kohtumispaik Eesti
kandlele ja viola da gambale, varajasele- ja maailmamuusikale,
mida kuulajatele erilise hoole ja tähelepanuga edastatakse.
Kava La Viole de Caractère, Le Kannel d’Amour keskmes on kaks pilli — viola da gamba ja kannel. Mõlema juured ulatuvad traditsioonilise muusikani. Arvatakse, et viola da gamba pärineb 15. sajandi Hispaaniast, kus vertikaalselt põlvede vahel hoitud pillimängu tehnikat laenati mauride rababist ja rakendati kitarri eelkäija Hispaania vihuela puhul. Selline mänguviis jõudis Hispaaniast Itaaliasse, kus see õitses ja arenes edasi mitmetele eriulatusega pillidele, mis on ühiselt tuntud kui viola da gamba perekond. Seejärel levisid need pillid edasi Põhja-Euroopasse. Tänapäeval on viola da gamba tuntud peamiselt varajase muusika instrumendina.
Tõnis Mägi ja Ekklesia koor
