Performers 2023
- Folkista
- Risti rahvamuusikud
- Juhan Uppin
- Mari Kalkun
- Piibarid
- Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad
- Lõõtspillipoisid
- Kõrsikud
- Celtic (Germany)
- Rändaja
- Andre Maaker and Marek Talts
- Karolin Saareste
- Salmikulaulud Valter Parvega
- Karmoškakamraadid
- Lüü-Türr and Harjumaa string orchestra
- Laikrete perebänd
- Robirohi and Astrid Nõlvak
- OLEM
- Untsakad
- Eva Eensaar-Tootsen and Krista Citra Joonas
- Timo Lige, ülistuskoor Ekklesia ja muusikud
- Pühade Aleksandrite õigeusu koor
- Projekt Ööbik
- Eesti Keeled
- Väike Seltsike
More information coming soon!
Lüü-Türr ja Harjumaa keelpilliorkester
laikrete perebänd
The six-member Laikrete family band has been active for the past six years. Playing and singing has always been a family tradition, and to make life even more interesting, they swap instruments.
Songs written by the members themselves are also played on several radio stations. But a particular challenge was the recently concluded TV3 competition “New Song”, where the family managed to win 3rd place out of 250 songs with their song “Don’t sleep before” and the judges’ grand prize.
Giving concerts is definitely one of the family’s favourite activities, and over the years they have given 200 of them all over beautiful Estonia. The Laikrete family band has now written and recorded over 80 new songs in Estonian and released 3 albums.
Eesti keeled
Eesti Keeled
Eesti Keeled (Estonian Languages) with a new line-up (Tuule Kann, Ella Maidre, Mari Jürjens, Vaiko Eplik, Jaak Sooäär, Ain Agan) will sing songs sung by Riho Sibula and Jaak Johanson into people’s hearts.
Photo by Rene Jakobson
Väike seltsike
The society is made up of the violin ensemble Vi Viiulised, which is made up of children from the Tallinn Canute School and the Kaarli School of Interest, the folk music ensemble of the Rae School of Interest and the “Kapukad ja vetukad” (Cappuccas and Vetukas) ensemble of the Tallinn Canute School of Interest.
The children are taught by Riina Lõhmus, Mirjam Laaneots, Hans Mihkel Vares and Piia Maasikas.
Folk music from different places in Estonia will be played. You can sing and dance along.
Performers 2022
- Piret Päär, Celia Roose, Ene Salumäe
- Taulide pereansambel
- Indrek ja Paul Kristjan Kalda
- Mari Jürjens
- Góbé (Hungary)
- Anna-Liisa Eller and Andrew Lawrence-King (England)
- Lovely Beats
- Villu Veski and Tiit Kalluste
- Eva Väljaots and Robbie Sherratt (England)
- Inna Lisnjak (Ukraine)
- Kavaler
- Krista Citra Joonas and Arno Kalbus
Harjumaa keelpilliorkester
Harjumaa keelpilliorkester ühendab Harju- ja Raplamaa muusikakoolides õppivaid noori keelpilliõpilasi ja nende õpetajaid.
Orkester on osalenud mitmetel festivalidel Austrias, Tšehhis, Ungaris, Rootsis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal.
Dirigent Imre Rohuväli.
Taulide pereansambel
Taulide peres on muusikapisik edasi kandunud põlvest põlve. Igaüks on omanäoline looja.
Isa Ants peab end torupillitondiks, kes puhus eesti torupilli, mis oli mitukümmend aastat varjusurmas, uuesti elule. Sama osavalt, kui voolavad tema sõrmede alt müstilised torupilliviisid, paneb ta püsti maju ja konstrueerib lennukeid. Vahelduseks võtab ta akordioni ja mängib mõne kirgliku prantsuse valsi. Tema kirg on olnud ka Teppo lõõtspill.
Ema Tiiu tunneb sügavuti mesilaste hingeelu ning on ise sama toimekas kui mesilane. Salaja käib ta neile laulmas, nagu mesilasema, kuid elades torupillitondi kõrval, on ta ära õppinud ka torupillimängu, vähemalt ühe loo.
Anu on tundlik laulja ja laululooja, kes on välja andnud mitu autorialbumit ja teinud koostööd paljude silmapaistvate Eesti muusikutega. Tema hääl on sügav ja nüansirohke. Anu mängib ka paljusid pille ja tema kireks on metsas hulkumine ning suures osas sealt ta oma laulud üles korjabki. Õige pea on oodata uut albumit, kus kõlavad laulud, mis inspireeritud põlise Haanimaa loodusest ja hingemaastikest. Anu juurde võib tulla ka hääle- ja pillikoolitusele.
Triinu on ainulaadne laulja, muusika looja, multiinstrumentalist. Ta omab tugevat sidet oma juurte, loodusrahvaste ja loodusega. Tema hääle- ja helirännakud on alati kordumatud kogemused kõigile osasaajatele. Tema looming on lihtne, sügav ja puudutav, inspireeritut loodusest, stiihiatest, elu müsteeriumitest. Ta on pühendunud ja süvenenud järjest enam muusika algupärasse ning tervendavasse jõusse.
Tõnis on samuti üleni muusikat täis. Pole vahet, kas ta võtab kätte Teppo lõõtsa, 2-realise lõõtsa või kitarri, ja juba lood sünnivadki. Tema suureks hobiks on lisaks muusikale veel ka kaljuronimine.
Andrus on kuldsete kätega meistrimees, kelle jaoks pole mingi probleem torupillide valmistamine, rääkimata maja ehitamisest või auto algosadeks lahti võtmisest ja uueks masinaks kokku panemisest. Tema kireks on veel klahvpilli- ja basskitarrimäng, millega end aeg-ajalt lõbustada.
Paul Kristjan ja Indrek Kalda
Vanameister Indrek Kalda ja tema poeg Paul Kristjan Kalda on koos musitseerinud juba mõnda aega. Indrek Kalda ebamaiselt osav viiulimäng pole üllatuseks kellelegi, kuid muusikaande on pärinud ka tema poeg Paul Kristjan, kes mängib kitarri.
Kontserdil kuuleme kindlasti ka Indreku enda loomingut.
UURIKAD
Uurikad on rõõmsameelne ja energiast pulbitsev ansambel, kus laulavad ja mängivad paljusid pille Uuri küla noored Kuusalu vallast.
Need noored musitseerivad iseenda rõõmuks, mitte juhendaja ega vanemate käsul. Nende ühine meel, suurte ja väikeste kokkuhoidev koos tegutsemine puudutab. Nagu ka nende muusika.
Uurikaid juhendab muusikaprodutsent ja helilooja Külli-Katri Esken. Tegusad noored on juba välja andnud ka albumi.
Mari jürjens
Vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja Mari Jürjens on ilmutanud neli autoriloominguga sooloalbumit: “22” (2010), “Maa saab taevani” (2013), “27” (2016) ning “Omaenese ilus ja veas” (2020). Albumi “Omaenese ilus ja veas” eest omistati Marile ka Eesti muusikaauhind autorilaulu/rahvaliku albumi kategoorias ning “Kuldne plaat” aasta naisartisti kategoorias (2021). Ta on teinud koostööd ja andnud kontserte paljude hinnatud eesti muusikutega (Riho Sibul, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mari Kalkun, Curly Strings, Liisi Koikson jpt).
Mari looming on inspireeritud aja pöördumatust kulgemisest, inimeseks olemisest, suureks kasvamisest ja Eestimaa loodusest.
Kontserdil kõlavad Mari uuemad ja vanemad lood ja laulud.
Kontserdil kuuleme kindlasti ka Indreku enda loomingut.
RÜÜT
RÜÜT on muusikalisi piire kompav kooslus, kelle võlu peitub mitmekülgses ja otsinguterikkas lähenemises eesti pärimusmuusikale. Ansambli muusika toetub oma juurtega meie maa põlisele pärimusele, kuid liigutab latva tänapäevase maailma mitmekesisuses. Selliselt luuakse töötlused nii regilauludele kui ka vanadele pillilugudele ja lisatakse repertuaari ka omalooming. Muusikalises tervikus peegelduvad mõjutused erinevate rahvaste muusikast ja stiilidest.
Oma nüansirikka loominguga ei piiritle RÜÜT ennast mõne konkreetse žanriga, vaid hoiab end avatuna värsketele tuultele. Tänu sellele on iga lugu isemoodi karakteriga ja viib kuulaja rändama iselaadsele helimaastikule. Rüüdi käekirja tugevaks ilmestajaks on ainulaadse teppo-tüüpi lõõtspilli kasutamine uuenduslikes võtetes ja vokaalide ainulaadne kõla, milles seotakse oskuslikult nii jõulist regilaulu kui ka sillerdavaid, peeneid mitmehäälsusi.
MAARJA SOOMRE – hääl, meloodika, kannel
MAILI METSSALU – hääl, viiul
JUHAN UPPIN – eesti lõõtspill, kannel, trampkast, hääl
JAAN-EERIK AARDAM – hääl, kitarr
kärt johanson
Anna-Liisa Eller ja Andrew Lawrence-King
Eesti muusikaakadeemia doktorant, kandlemängija Anna-Liisa Eller teeb tihedat koostööd mitmete vanamuusikaansamblitega: Supersonus, The Bright Future Ensemble, Vox Clamantis, Floridante jt.
Elleri sooloalbum „Strings Attached. The Voice of Kannel“ võitis Eesti tänavuste muusikaauhindade konkursil aasta klassikaalbumi tiitli. Albumi andis välja maailma üks mainekamaid plaadifirmasid Harmonia Mundi.
Harfivirtuoos Andrew Lawrence-King on tuntud ja tunnustatud orkestri- ja ansamblijuht, helilooja ning varajase harfi uurija ja spetsialist, üks maailma juhtivaid vanamuusika esitajaid.
Külalislavastaja ja -õpetajana inspireerib ta muusikuid üle kogu maailma. Ta on sündinud ja elanud La Manche’i väinas asuval Guernsey saarel, kuid on nüüd leidnud kodu Tallinnas.
Lovely beats
cätlin mägi & Jaan Pehk
Cätlin Mägi – parmupillid, live-elektoonika, laul
Jaan Pehk – kitarr, laul
Cätlini rahvalikud pillilood segunevad Jaani sõnalis-muusikalises kastmes uueks folk-kompotiks, mille seest võib leida nii mesimagusat muinasjuttu kui särtsuvat ja sooja sõgedust.
Cätlin Mägi ja Jaan Pehk on erinevates koosseisudes ühiseid lavalaudu jaganud juba 20 aastat. Viljandi pärimusmuusika festivalil on varem üles astutud koosseisus RO:TORO.
Góbé (Hungary)
See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Liszt Ferenci muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.
Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.
Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.
Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.
Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.
Liikmed:
Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, rataslüüra, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul
Eva Väljaots ja Robbie Sherratt
Eva Väljaots (EST) ja Robbie Sherratt (ENG) loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui inglise pärimusse. Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärviderikka ja võluva terviku. Duo kontserdid on tulvil improvisatsiooni ja spontaansust, nende muusika on samal ajal traditsioonitundlik ja modernne. Duo hea kooskõla ja ühine tunnetus paelub nii tantsumaia kui ka kuulates kulgeda armastava publiku kõrvu.
Eva Väljaots & Robbie Sherratt on andnud nii kontserte kui ka mänginud tantsuüritustel Eestis, Soomes ning Inglismaal. 2019. aastal olid Kaustineni Folk Music Festivalil Konsta Jylhä võistumängimise poolfinalistid ning aastal 2020 võitsid nad Mooste Elohelü pärimusmuusikatöötluste festivalil.
Redel ruudus
Redel Ruudus on eriline kooslus eesti muusikamaastikul – ansambli pōhipillideks on vibrafon ja marimba, mida seob üheks tervikuks lauluhääl.Laulja ja kitarrimängija Mirjam Kivisild toob oma kauni vokaali ja suurepärase diktsiooniga laulude sisu ühtaegu jõuliselt ja õrnalt esile. Ansambli juht Aleksandra Kremenetski mängib vibrafoni, trumme, perkussiooni. Tema on suurelt osalt trio muusikalise materjali arranžeerija ja kirjutaja.Valeria Jagudina vastutab marimbapartiide eest ning võimalusel musitseerib ka klaveril või mõnel löökpillil.
Ansambel Redel Ruudus on andnud välja kaks albumit “Maa ja Taevas” (2016) ja “Immaanuel” (2022).Viimane on jõululapsele pühendatud kogumik, mis sisaldab värskelt kõlavaid jõululugusid, igavikulisi eesti ja heebreakeelseid rahvalaule, omaloomingut ning Bachi ja Shemeri palasid.
Kontserdil kõlab lugusid mōlemalt helikandjalt.
Mirjam Kivisild – laul,Aleksandra Kremenetski – vibrafon, löökpillid, sündibass,Valeria Jagudina – marimba, löökpillid.
Inna Lisnjak (Ukraine)
Inna Lisnjak on doktorikraadiga etnomuusika uurija, ukraina rahvapilli banduura populariseerija ja õpetaja ning mitmete nüüdisaja ukraina heliloojate teoste esiettekandja sel näppekeelpillil.
Enne sõda elas ta Kiievi lähedal ning töötas Ukraina teaduste akadeemias, nüüd on ta koos perega leidnud pelgupaiga Pärnus.
Ukraina muusika on Lisnjaki sõnul originaalne ja mitmekesine ning folklooril on selles oluline koht.
Sõja tõttu oma kodumaal esitab ta kontserdil peamiselt lüürilis-dramaatilisi isamaalisi laule. „Need tõstavad võitlusvaimu ja toovad Ukraina võidu lähemale,“ ütleb ta.
Astrid Nõlvaku magistrikontsert “Püha Rist”
Kõik igatsevad millegi või kellegi poole. Igatsus on see, mis kannab meid kaugele… kasvõi taevaste taha.
Astrid Nõlvaku heliteoses “Püha Rist” on Villem Grünthal-Ridala regivärsivormis evangeelium saanud muusikalise kuue, jaotudes nelja osasse: eellugu, mis jutustab maailma loomisest, esilaul, mis jutustab sellest, kuidas Jumal inimeste elus tagaplaanile on jäänud ning valitsevaks on saanud raha hääl, Jeesuse sünd, mis räägib nii Jeesuse sünnist sõimes kui ka karjastest, kellele ingel ilmus ja kes Jeesuse sõime juurde läksid ja Jumalat tänasid, et Päästja ning Lunastaja, Püha Rist on sündinud. Ja järellugu kannab meid muusikaliselt Jumalale lähemale…
Tekst: Villem Grünthal-Ridala regivärsiline evangeeliumMuusika: Astrid NõlvakEsitavad:Kristi Mühling – kromaatiline kannelUlla Krigul – orelKrista Citra Joonas – bansuri, iiri vileTaavo Remmel – kontrabassAleksandra Kremenetski – löökpillid, vibrafonAstrid Nõlvak – laul, väikekannelEkklesia koor ja sõbrad Kersti Kuuse juhatamisel
Astrid Nõlvak lõpetas 2022. aastal muusika- ja teatriakadeemia ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimuspõhise heliloomingu ühisõppesuuna, “Püha Rist” on tema magistritöö. Astridi juhendajad olid Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits.
Luuletaja, tõlkija ja folklooriuurija Villem Grünthal-Ridala hakkas poeemi “Püha Rist” kirjutama 1931. aastal Helsingi ülikooli eesti keele lektorina töötades. Poeem jäi aastakümneteks käsikirjaliseks, kuni teos 2005 välja anti.
kavaler
Tiit Leito "Läbi metsa mere äärde"
Reedel ja laupäeval kell 15–16 Tiit Leito autoritund. Näitusega tutvumine, arutelu, torni platvormil lindude vaatlemine, lühike ülevaade Käina lahe rahvusvaheliselt tähtsa märgala loodusväärtustest. Näituse külastamine on tasuta.
Krista Citra Joonas ja Arno Kalbus "Videviku raagad"
Krista Citra Joonas – bansuri
Arno Kalbus – tabla
Raaga – tõlkes see, mis värvib me meele…
Raaga on tõenäoliselt meie teadaoleva tsivilisatsiooni üks vanimaid ja siiani elus pärimus- ja ühtlasi klassikalise muusika vorme, mida läbi aastatuhandete on edasi antud eelkõige kuulmise järgi mängides, tunnetuse kaudu õpetajalt õpilasele.
Kassari kabelis videvikutunni vaikuses ja küünalde valgel saab kuulata hilisõhtu ja öö raagasid bansuril ja tablal Põhja-India traditsioonilises võtmes.
Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat saksofonil Eesti ja Šveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommiku poole ning juba 20 aastat on ta pühendanud end bambusflöödi bansuri ja Põhja-India klassikalise muusika õpingutesse legendaarse suurmeistri Pandit Hariprasad Chaurasia käe all nii Indias Mumbais kui ka Rotterdamis Codartsi akadeemias.
Krista Citra on osalenud paljudes koosseisudes Eestis, Indias, Šveitsis, Kreekas jm ja teinud koostööd suurepäraste muusikutega nagu Jaak Johanson, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Riho Sibul, Jaak Tuksam, Meelis Vind, Mari Jürjens, Taavo Remmel, Ain Agan, Kristjan Üksküla, Kalinath Mishra, Satyaa & Pari jpt. Praegu õpetab ta ka VHK muusikakoolis ja MuBas.
Arno Kalbus on tegutsenud multi-perkussionistina viimased 20 aastat.
2002 alustas Arno džäss- ja maailmarütmide eksperdi Brian Melvine’i käe all Põhja-India tabla õpinguid. Süvenenud India trummidesse ja rütmidesse üha enam, viisid õpingud teda Nepali ja Põhja-Indiasse. Omandanud sealsetelt oma ala meistritelt teadmisi Hindustani klassikalisest muusikast, on Arnost saanud suur India klassikalise muusika austaja ja selle traditsiooni järgija.
Vabakutselise muusikuna on Arno eelkõige tuntud ansamblite Romb ja Bombillaz trummarina, samas on ta teinud koostööd selliste suurepäraste muusikutega nagu Tõnis Mägi, Villu Veski, Siiri Sisask, Robert Jürjendal, Meelis Vind, Taavo Remmel, Taavi Kerikmäe, Mart Soo, Brian Melvin, Raho Langsepp, Jaak Lutsoja, Andres Mustonen, Chalice jpt.
Samuti on ta tabladel saatnud mitmeid Eestit külastanud india klassikalisi muusikuid.
Risti Rahvamuusikud
