esinejad 2022

Info täieneb! 

Piret Päär, Celia Roose, Ene Salumäe

Piret: “Jutustan vanu lugusid, mille juured on aastasadade, kui isegi mitte tuhandete sügavusel. Selliste lugude jutustamine kirikus viib need kohe taeva kõrge kaare pääle, ehk jumala enda kõrvugi.”

Celia: “Regilaulu värsid kutsuvad puid vaatama, kuigi üks sääne, teine määne, ikka painutavad ühte paika. Meie, tänapäeva inimesed, võiksime ka end rohkem painutada vana laulukultuuri poole, sest seal on keele ja luule ilu, õpetussõnu eluks ja oluks ka praeguse aja tarvis.”

Ene: “Oreliviledest kujundati vanasti võlvide alla kõrgeid kaari ja kaare peale sätiti istuma lüürade, trompetite ja timpanitega inglid. Orelihelide tohutu kõlaruum madalaimast helist kõrgeimani, sajad viled, kõik koos ja igaüks üksikult, sügavusest hüüdes ja kõrge kaare peale ülendades – piiritu mängurõõm!“

Harjumaa keelpilliorkester

Harjumaa Keelpilliorkester on keelpilliorkester, mis ühendab Harju- ja Raplamaa muusikakoolides õppivaid noori keelpilliõpilasi ja nende õpetajaid. Orkestri peamine eesmärk on orkestrimängu oskuse arendamine, seoses millega on esinetud mitmel pool üle Eesti ja välismaal

Taulide pereansambel

Taulide peres on muusikapisik edasi kandunud põlvest põlve. Igaüks on omanäoline looja.

Isa Ants peab end torupillitondiks, kes puhus eesti torupilli, mis oli mitukümmend aastat varjusurmas, uuesti elule. Sama osavalt, kui voolavad tema sõrmede alt müstilised torupilliviisid, paneb ta püsti maju ja konstrueerib lennukeid. Vahelduseks võtab ta akordioni ja mängib mõne kirgliku prantsuse valsi. Tema kirg on olnud ka Teppo lõõtspill.

Ema Tiiu tunneb sügavuti mesilaste hingeelu ning on ise sama toimekas kui mesilane. Salaja käib ta neile laulmas, nagu mesilasema, kuid elades torupillitondi kõrval, on ta ära õppinud ka torupillimängu, vähemalt ühe loo.

Anu on tundlik laulja ja laululooja, kes on välja andnud mitu autorialbumit ja teinud koostööd paljude silmapaistvate Eesti muusikutega. Tema hääl on sügav ja nüansirohke. Anu mängib ka paljusid pille ja tema kireks on metsas hulkumine ning suures osas sealt ta oma laulud üles korjabki. Õige pea on oodata uut albumit, kus kõlavad laulud, mis inspireeritud põlise Haanimaa loodusest ja hingemaastikest. Anu juurde võib tulla ka hääle- ja pillikoolitusele.

Triinu on ainulaadne laulja, muusika looja, multiinstrumentalist. Ta omab tugevat sidet oma juurte, loodusrahvaste ja loodusega. Tema hääle- ja helirännakud on alati kordumatud kogemused kõigile osasaajatele. Tema looming on lihtne, sügav ja puudutav, inspireeritut loodusest, stiihiatest, elu müsteeriumitest. Ta on pühendunud ja süvenenud järjest enam muusika algupärasse ning tervendavasse jõusse.

Tõnis on samuti üleni muusikat täis. Pole vahet, kas ta võtab kätte Teppo lõõtsa, 2-realise lõõtsa või kitarri, ja juba lood sünnivadki. Tema suureks hobiks on lisaks muusikale veel ka kaljuronimine.

Andrus on kuldsete kätega meistrimees, kelle jaoks pole mingi probleem torupillide valmistamine, rääkimata maja ehitamisest või auto algosadeks lahti võtmisest ja uueks masinaks kokku panemisest. Tema kireks on veel klahvpilli- ja basskitarrimäng, millega end aeg-ajalt lõbustada.

Paul Kristjan ja Indrek Kalda

Vanameister Indrek Kalda ja tema poeg Paul Kristjan Kalda on koos musitseerinud juba mõnda aega. Indrek Kalda ebamaiselt osav viiulimäng pole üllatuseks kellelegi, kuid muusikaande on pärinud ka tema poeg Paul Kristjan, kes mängib kitarri.

Kontserdil kuuleme kindlasti ka Indreku enda loomingut.

RÜÜT

RÜÜT on muusikalisi piire kompav kooslus, kelle võlu peitub mitmekülgses ja otsinguterikkas lähenemises eesti pärimusmuusikale. Ansambli muusika toetub oma juurtega meie maa põlisele pärimusele, kuid liigutab latva tänapäevase maailma mitmekesisuses. Selliselt luuakse töötlused nii regilauludele kui ka vanadele pillilugudele ja lisatakse repertuaari ka omalooming. Muusikalises tervikus peegelduvad mõjutused erinevate rahvaste muusikast ja stiilidest. 

Oma nüansirikka loominguga ei piiritle RÜÜT ennast mõne konkreetse žanriga, vaid hoiab end avatuna värsketele tuultele. Tänu sellele on iga lugu isemoodi karakteriga ja viib kuulaja rändama iselaadsele helimaastikule. Rüüdi käekirja tugevaks ilmestajaks on ainulaadse teppo-tüüpi lõõtspilli kasutamine uuenduslikes võtetes  ja vokaalide ainulaadne kõla, milles seotakse oskuslikult nii jõulist regilaulu kui ka sillerdavaid, peeneid mitmehäälsusi. 

MAARJA SOOMRE – hääl, meloodika, kannel

MAILI METSSALU – hääl, viiul

JUHAN UPPIN – eesti lõõtspill, kannel, trampkast, hääl

JAAN-EERIK AARDAM – hääl, kitarr

Lovely beats

Ansambel Lovely Beats sai alguse 2016. aastal. Bändi esituses võib kuulda põhiliselt iiri ja ameerika päritolu traditsionaale, aga ka kantrit ja omaloomingulist folk-pop’i. Algsest kahe viiuli duost on tänaseks kasvanud pisut toekam muusikute punt. Viiuldajate (Helerin Oksa ja Daana Teekel) kõrval astuvad laval ülesse ka laulu ja kitarrimänguga Joosep Serva, flöödil ja torupillil Hanna-Liis Lao ja löökpillidel Martin Kuusk. Kontserdil kuuleb nii hingekosutavaid ballaade kui ka hoogsamaid tantsuviise.
 
Meie muusikat: 
Koosseis: Helerin Oksa, Daana Teekel, Joosep Serva, Hanna-Liis Lao ja Martin Kuusk

cätlin mägi & Jaan Pehk

Cätlin Mägi – parmupillid, live-elektoonika, laul
Jaan Pehk – kitarr, laul

Cätlini rahvalikud pillilood segunevad Jaani sõnalis-muusikalises kastmes uueks folk-kompotiks, mille seest võib leida nii mesimagusat muinasjuttu kui särtsuvat ja sooja sõgedust.

Cätlin Mägi ja Jaan Pehk on erinevates koosseisudes ühiseid lavalaudu jaganud juba 20 aastat. Viljandi pärimusmuusika festivalil on varem üles astutud koosseisus RO:TORO.

Góbé (Ungari)

See kuueliikmeline muusikaline ühendus sai alguse 2007. aastal Budapestis Ungaris. Sõna „góbé“ tähendab pööraste mõtetega meest ning uljalt ja pööraselt bänd pärimusmuusikaga ka eksperimenteerib. Bändi liikmed õppisid Liszt Ferenci muusikaakadeemias, seega tunnevad nad ennast kodus nii klassikalise, folk- kui ka popmuusika valdkonnas.

Góbé usub, et pärimusmuusika ja kaasaegne muusika ei saa mitte ainult koos eksisteerida, vaid need on sama kultuuri erinevad osad, mis üksteist mõjutavad.

Viimase 15 aasta jooksul on Góbé andnud rohkelt kontserte festivalidel ja klubides, kuid olnud ka uudishimulik ning leidnud väljundeid teatri, tsirkuse, tantsuteatri ja filmimuusika valdkonnas. Nende kontsertidel segunevad erinevad ajastud, stiilid ja maitsed ning kuulajad unustavad ennast tantsides.

Akustilistel muusikariistadel mängides leiavad nad inspiratsiooni rokist, bluusist, dubstep´ist, reggae´st, dzässist, popist, hiphopist ja kõigest muust. Nende folk-popmuusika on samaaegselt meelelahutuslik ja kaasaegne, kuid endiselt pärimusega tihedalt seotud. Just see ongi see Góbéle omane sõnulseletamatu, rikkalik ja nutikas stiil.

Góbé looming on tutvustanud pärimusmuusikat paljudele inimestele ning samas avanud paljude pärimusmuusika fännide meeled kaasaegsematele muusikastiilidele. Nende eesmärgiks on tuua pärimusmuusika inimestele lähemale ning tutvustada seda kultuuri, milles nende laulud elavad.

Liikmed:

Várai Áron – laul, torupill, vile, löökpillid
Rigó Márton – viiul, vioola, kitarr, laul
Vizeli Máté – vioolad, viiul, kitarr, kobza, laul
Egervári Mátyás – simbel, vioola-tambura, väntorel, torupill, vile, flööt, schalmei
Hegyi Zoltán – kontrabass, basskitarr
Czupi Áron – trummid, löökpillid, laul

Eva Väljaots ja Robbie Sherrat

Eva Väljaots (EST) ja Robbie Sherratt (ENG) loovad muusikat, mille juured ulatuvad nii eesti kui inglise pärimusse.  Põimides traditsioone ja omaloomingut, loovad kannel, viiul ja laul kõlavärviderikka ja võluva terviku. Duo kontserdid on tulvil improvisatsiooni ja spontaansust, nende muusika on samal ajal traditsioonitundlik ja modernne. Duo hea kooskõla ja ühine tunnetus paelub nii tantsumaia kui ka kuulates kulgeda armastava publiku kõrvu.

Eva Väljaots & Robbie Sherratt on andnud nii kontserte kui ka mänginud tantsuüritustel Eestis, Soomes ning Inglismaal. 2019. aastal olid Kaustineni Folk Music Festivalil Konsta Jylhä võistumängimise poolfinalistid ning aastal 2020 võitsid nad Mooste Elohelü pärimusmuusikatöötluste festivalil.

Vaata nende veebilehte siit!

Inna Lisniak (Ukraina)

Inna Lisniak on doktorikraadiga etnomuusika uurija, ukraina rahvapilli banduura populariseerija ja õpetaja ning mitmete nüüdisaja ukraina heliloojate teoste esiettekandja sel näppekeelpillil. 

Enne sõda elas ta Kiievi lähedal ning töötas Ukraina teaduste akadeemias, nüüd on ta koos perega leidnud pelgupaiga Pärnus. 

Ukraina muusika on Lisniaki sõnul originaalne ja mitmekesine ning folklooril on selles oluline koht. 

Sõja tõttu oma kodumaal esitab ta kontserdil peamiselt lüürilis-dramaatilisi isamaalisi laule. „Need tõstavad võitlusvaimu ja toovad Ukraina võidu lähemale,“ ütleb ta.