OXUS

ANSAMBEL OXUS (USBEKISTAN).
Saabuval suvel on Eestisse oodata usbeki traditsioonilise klassikalise muusika
ansamblit OXUS, mis 2016. aasta veebruaris andis mitmel pool rida edukaid
kontserte. Seekord on meestel lauludele lisaks kaasas midagi veel kaunimat –
eksootiline tantsijanna, kes lisab muusikale hoopis uue ja erilise môôtme.
Oxus on mõistatuste ja salapäraga ümbritsetud iidne tsivilisatsioon, mis mitu tuhat aastat tagasi õilmitses samanimelise jõe (tänapäeval tuntud kui Amudarja) kallastel.
Usbeki traditsioonilist klassikalist muusikat ehk mumtoz’i viljelev kvartett on asutatud aastal 2002, praeguse nime all tuntakse ansamblit viis viimast aastat.

OXUS on:
Azamat Ergašev – nei, doira
Ziodžon Changi – tšang
Šavkat Matiakubov – vokaal, tanbur, doira, dutar, surnaa, košnei, bulaman
Husniddin Ato – ud, tšang-kobuz, kairak

Muusikute tee ühise kvartetini on olnud erinev, kuid kõiki nelja seob Taškendi Riiklik Konservatoorium. Laulja-multiinstrumentalist Šavkat Matiakubov on põline pealinlane ja juba aastaid õppejõud konservatooriumis. Ühtlasi on ta nimekas tegevmuusik, keda on kuuldud-nähtud soleerimas ka world jazz koosseisudes. Ansambli asutaja ning samuti “pärimusmuusika” magister, Husniddin Ato, jõudis muusika juurde läbi Buhhaara kunstikooli. Täna on ta üks usbeki traditsioonilise klassikalise muusika olulisemaid propageerijaid nii kodumaal kui kaugemal, kuuludes ka riigi suurima, Samarkandi muusikafestivali korralduskomiteesse. Azamat Ergašev alustas pilliõpinguid Samarkandi ning Ziodžon ‘Changi’ Ruzimov Fergana muusikakoolis. Peale konservatooriumi lõpetamist said noormeestest Usbekistani ühe esinduslikuma rahvamuusikaansambli NAVBAHOR täieõiguslikud liikmed.
Kôik ansambli OXUS muusikud on erinevate konkursside laureaadid ning kõik neli on erinevate orkestrite koosseisudes esinenud paljudes maailma riikides.

 

ANSAMBEL OXUS ja ŠAŠMAKAAM
Kogenud kvartett valdab Usbekistani mitmetest piirkondadest pärit rahvamuusikat, kuid eriline koht repertuaaris kuulub šašmakaami pärandile. See on nõudlik kunst mitte ainult esitajale, vaid eeldab vaimset ärksust ja tähelepanelikku kõrva ka kuulajalt.
ŠAŠMAKAAM (shash maqam, pärsia keeles ‘kuus laadi’) on unikaalne kunst, mis on levinud tänase Usbekistani ja Tadžikistani aladel, kunagi tuntud kui Mâwarâ al-nahr ehk “maa teiselpool jõge” vôi Transoksaania, “Oxuse-tagune maa”. See kompleksne, rangetele reeglitele allutatud muusikaline distsipliin, mida meistrid on oma õpilastele edasi andnud mitme sajandi vältel, kujunes välja Siiditee hiilgeaegadel erinevate Idamaa kultuuride ristteedel, eelkõige Buhhaaras 17-19. sajandil. Šašmakaam’i olulisemad mõjutajad on pärsia, juudi, araabia ning Kesk-Aasia nomaadide kultuurid, kuid selle juured ulatuvad islami-eelsesse aega. Šašmakaam’i areng ei ole vaadeldav mitte üksnes musikoloogia, vaid ka teaduse, kirjanduse ja filosoofia, sealhulgas sufismi kontekstis. See klassikalisel ülistusluulel põhinev vokaal-instrumentaalne muusika kõlas valitsejate õukondades ning intellektuaalide salongides.
Šašmakaam kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja paljude teiste maailma kultuuripärlitega. Usbekistanis eristatakse Horezmi, Buhhaara, Samarkandi ning Fergana-Tashkendi šašmakaami, millest ansambel OXUS toob kuulaja ette valiku.

Muusikalisi näiteid:
– “Gul faslidur” (katkend shashmaqomist, muusika Sharif Akromov, sõnad Hamid Olimjon)
– “Tasnifi” (katkend shashmaqomist, Garuni Navo)
– “Nasri Uzzol” (katkend shashmaqomist, gazal Navoi)
– “Topmadim” (trad. muusika, gazal Navoi)
– “Qoldimu” (muusika Imomjon Ikromov, gazal Bobur)
– “O’zbek valsi” (muusika Fahriddin Sodikov)
– “Ey do’st” (muusika Abduhošim Ismoilov, sõnad Atoi; arranžeerinud OXUS)

SITORA SIYOEVA, tants
Sitora Sijojeva on lõpetanud Taškendi Riikliku Rahvatantsu ja Koreograafia Kõrgkooli rahvatantsu eriala 2017. aastal, kuid juba kolm aastat tantsib ta riiklikus pärimustantsu ja -laulu ansamblis “Navbahor”, kus ta on üks põhitrupi solistidest. Sitora on esinenud tantsufestivalidel Indias, Hiinas, Türkmenistanis, Kõrgõzstanis ja Venemaal. Tema kavas leidub tantse paljude Usbekistani piirkondade, näiteks Taškendi, Buhhaara, Horezmi, Fergana ja Sõrhandarja pärandist.

Viimased uudised

22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“. Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud,…