OXUS

ANSAMBEL OXUS (USBEKISTAN).
Saabuval suvel on Eestisse oodata usbeki traditsioonilise klassikalise muusika
ansamblit OXUS, mis 2016. aasta veebruaris andis mitmel pool rida edukaid
kontserte. Seekord on meestel lauludele lisaks kaasas midagi veel kaunimat –
eksootiline tantsijanna, kes lisab muusikale hoopis uue ja erilise môôtme.
Usbeki traditsioonilist klassikalist muusikat ehk mumtoz’i viljelev kvartett on asutatud
juba 2002.a., kuid praeguse nime all tuntakse ansamblit alles kolm aastat. Oxus oli
mõistatuste ja salapäraga ümbritsetud iidne tsivilisatsioon, mis mitu tuhat aastat tagasi
õilmitses samanimelise jõe -tänapäeval tuntud kui Amudarja- kallastel.

OXUS on:
Azamat Ergašev – nei, doira
Ziodžon Changi – tšang
Šavkat Matiakubov – vokaal, tanbur, doira, dutar, surnaa, košnei, bulaman
Husniddin Ato – ud, tšang-kobuz, kairak
Muusikute tee ühise kvartetini on olnud erinev, kuid kõiki nelja seob Taškendi Riiklik
Konservatoorium. Laulja-multiinstrumentalist Šavkat Matiakubov on põline pealinlane
ja juba aastaid õppejõud konservatooriumis. Ühtlasi on ta nimekas tegevmuusik, keda
on kuuldud-nähtud soleerimas ka world jazz koosseisudes. Ansambli asutaja ning
samuti “pärimusmuusika” magister, Husniddin Ato, jõudis muusika juurde läbi
Buhhaara kunstikooli. Täna on ta üks usbeki traditsioonilise klassikalise muusika
olulisemaid propageerijaid nii kodumaal kui kaugemal, kuuludes ka riigi suurima,
Samarkandi muusikafestivali korralduskomiteesse. Azamat Ergašev alustas
pilliõpinguid Samarkandi ning Ziodžon ‘Changi’ Ruzimov Fergana muusikakoolis.
Peale konservatooriumi lõpetamist said noormeestest Usbekistani ühe esinduslikuma
rahvamuusikaansambli NAVBAHOR täieõiguslikud liikmed.
Kôiki ansambli OXUS muusikuid on konkurssidel pärjatud ning kõik neli on erinevate
orkestrite koosseisudes esinenud paljudes maailma riikides.ANSAMBEL OXUS EESTIS
Kogenud kvartett valdab Usbekistani mitmetest piirkondadest pärit rahvamuusikat,
kuid eriline koht repertuaaris kuulub šašmakaami pärandile. See on nõudlik kunst
mitte ainult esitajale, vaid eeldab vaimset ärksust ja tähelepanelikku kõrva ka
kuulajalt.
ŠAŠMAKAAM (shash maqam, pärsia keeles ‘kuus laadi’) on unikaalne kunst, mis on
levinud tänase Usbekistani ja Tadžikistani aladel, kunagi tuntud kui Mâwarâ al-nahr
ehk “maa teiselpool jõge” vôi Transoksaania, “Oxuse-tagune maa”. See kompleksne,
rangetele reeglitele allutatud muusikaline distsipliin, mida meistrid on oma õpilastele
edasi andnud mitme sajandi vältel, kujunes välja Siiditee hiilgeaegadel erinevate
Idamaa kultuuride ristteedel, eelkõige Buhhaaras 17-19. sajandil. Šašmakaam’i
olulisemad mõjutajad on pärsia, juudi, araabia ning Kesk-Aasia nomaadide kultuurid,
kuid selle juured ulatuvad islami-eelsesse aega. Šašmakaam’i areng ei ole vaadeldav
mitte üksnes musikoloogia, vaid ka teaduse, kirjanduse ja filosoofia, sealhulgas
sufismi kontekstis. See klassikalisel ülistusluulel põhinev vokaal-instrumentaalne
muusika kõlas valitsejate õukondades ning intellektuaalide salongides.
Šašmakaam kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja paljude teiste
maailma kultuuripärlitega. Usbekistanis eristatakse Horezmi, Buhhaara, Samarkandi
ning Fergana-Tashkendi šašmakaami, millest ansambel OXUS toob kuulaja ette
valiku.

Muusikalisi näiteid:
– “Gul faslidur” (katkend shashmaqomist)
– “Tasnifi” (Garuni Navo, katkend shashmaqomist)
– “Nasri Uzzol” (katkend shashmaqomist, gazal Navoi)
– “Topmadim” (trad. muusika, gazal Navoi)
– “Qoldimu” (muusika Imomjon Ikromov, gazal Bobur)
– “O’zbek valsi” (muusika Fahriddin Sodikov)
– “Ey do’st” (muusika Abduhošim Ismoilov, sõnad Atoi; arranžeerinud OXUS)
Umida Ahmedova – tantsija ja koreograaf
Umida Ahmedova on traditsioonilise tantsu üks olulisemaid tutvustajaid ja edendajaid
tänapäeva Usbekistanis. Ta on osalenud paljudel konkurssidel ja mitmeid neist
võitnud. Juba mõnda aega töötab ta Usbekistani Riiklikus Muusika ja Draama Teatris
tantsija ning tantsuetenduste korraldajana. Samal ajal on Umida Ahmedova kunstiline
juht ansamblis MUMTOZ, mis loodi 2009. aastal propageerimaks, reformimaks ja
populariseerimaks usbeki rahvatantse. Tema esinemiskavades leidub tantse paljude
Usbekistani piirkondade, näiteks Buhhaara, Horzmi, Fergana ja
Sõrhandarja,
pärandist.
OXUS ja Umida Ahmedova:
– “Dasta gul” (muusika Bahtior Aliev)
– “Tanovar” (traditsionaal)
– “Lazgi” (trad. muusika ja tants, gazal Mashrab)

Viimased uudised

Hiiu Folgi passid ja päevapiletid on müügil!

Hiiu Folgi passid ja päevapiletid on müügil! Ära jäta suveplaane viimasele minutile, soeta festivali pass juba täna: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/hiiu-folk-2018-57386/ 14. korda toimuva Hiiu Folgi teema on „Juurte juures“. Peale võimendatud muusika kuuleb seekord palju arhailist pillimängu: väikekandleid, Hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli; saab tantsida vanu pärimustantse ja mängida laulumänge. Ning muidugi avastada Hiiumaa ajalugu matkade ja muuseumide kaudu. Igal esinejal on mingi side traditsiooniga, meie ajalooga: Strand…Rand tutvustab eestirootsi ja eesti pärimust, Mari Kalkun tutvustab omaloomingu kaudu enda Võrumaa juuri jne. Svjata Vatra põimib nagu ikka ukraina ja eesti rütmid. Uut plaati esitleb Eesti mitmekülgseim Teppo-tüüpi lõõtspilli mängija Juhan Uppin. Välisesinejad tulevad seekord lõuna poolt: oma juuri tutvustavad Oxus Usbekistanist ja Sego Lääne-Aafrikast Togost. Veel saab kuulda Riho Sibulat, Jaak Tuksamit ja Ain Aganat, Helin-Mari Arderit ja Teet Raiki, Pööriööd, Rondellust, Puuluupi jpt. Hiiu Folk saab alguse neljapäeval, 19. juulil Kärdlas, seekord kultuurikeskuses, jätkub kahel päeval pealaval Kassari kiigeplatsil ning lõpeb traditsiooniliselt kirikukontsertidega pühapäeval. Hiiumaa ootab külla! Saare ja pärimusmuusika sõbrad ei tohiks hiidlasi ja külalisi vahepeal nörritanud madalast merest heituda – üle vee saab kindlasti. Festivali pass on soodushinnaga müügil eriti kaua: juuni lõpuni saab nelja päeva passi 35 euroga. Kuni festivali alguseni 19. juulil on passi hind 45 ja kohapeal 50 eurot. Nagu ikka, pääsevad festivalile tasuta kuni 12aastased (k.a) lapsed. Sellegipoolest ei peaks suveplaanide tegemist jätma viimasele minutile – nii on rohkem lootust leida endale ka tore majutuskoht! Festival toimub 19.–22. juulil. Kõik väikesed ja suured pillimehed, kes tahavad, oskavad ning jaksavad mängida festivalil tund aega pärimusmuusikat, peaksid korraldajaga ühendust võtma ja enda soovist taas teada andma. „Anname teile tunniajalise mängu eest festivali passi, lisaks saate kindlasti vahvaid kogemusi ja uusi sõpru!” ütles korraldaja Astrid Nõlvak. Mängima tuleva lapse või noore vanem saab samuti tasuta festivali passi. Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba.