* * *

Loodusmatkad

* * *

Matk Vanajõele Tiit Maraniga (20. juuli)

“Tartu Ülikoolis diplomeeriti mind kui bioloogi-keskkonnakaitsjat. Sealsamas kaitsesin hiljem magistrikraadi zooloogias ning veel hiljem doktori kraadi Tallinna Ülikoolis, aineks ökoloogia. Lugesin sealsamas aastaid looduskaitsebioloogiat. 

Kõige tihedamalt on mu elu olnud seotud loomaaiaga ning Euroopa naaritsa kaitsealase tegevusega nii Eestis kui mujal maailmas. Loomaaias olen pikka aega juhatanud sealset liigikaitseuuringute laborit ning olnud ka teadussekretär. See rada on mind viinud kokku ja koostööle väga paljude põnevate ja huvitavate uurijate/mõtlejatega paljudest maadest.

Hiiumaaga seob mind aastatepikkune naaritsa kaitsetegevus, mis on, kasutades Tallinna loomaaia tehispopulatsiooni, päädinud saarele naaritsa loodusliku asurkonna loomisega. Pidev Hiiumaal viibimine on mind selle saarega sidunud ning nii ongi mul siin keset merd oma koht. 
Naarits on mind palju õpetanud, muuhulgas seda, et ei saa tegeleda üksiku liigi alalhoidmisega mõistmata/austamata keskkonna ja elulõime tervikut ning inimest ükskõik kui pööraseks ja eluhävitavaks ta kultuur ka pole kujunenud. Sellest ka minu üha suurenev huvi selle maailma kõige keerulisema liigi vastu.

Miks Vanajõe? Miks ka mitte. Selline maailma mastaabis olematu kohake, aga Hiiumaal üks tema ilmestaja – väike ja ootamatu ja huvitav. Räägin veidi tema ajaloost ning tänasest päevast, sinna hulka ka veel naaritsast, aga eelkõige kasutan Vanajõge kui lähtekohta Looduse üle arutlemiseks.”

Tiit Maran ootab 20. juulil RMK lõkkeplatsil kell 9.00 ja osalustasu 10.- saab tasuda kohapeal.

Matk Vohilaiule Inna Lepikuga (19. juuli)

Vohilaid on 4,48 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgu lõunapiiril, mis on pindala järgi suuruselt 16. Eesti saar. Hiiu maakonnas on suuremad ainult Hiiumaa ja Kassari. Vohilaid on suurim laiu-nimeline saar Eesti vetes. Vohilaid jääb Vahtrepa küla territooriumile, asudes Hiiumaa rannikust 0,5 kilomeetri kaugusel. Vormsi jääb 8,5 kilomeetrit kirdesse.

Laid on loode-kagu suunas piklik (pikkus kuni 4,3 kilomeetrit), laius läänest itta on kuni 2 km. Saare kõrgus merepinnast on kuni 10 meetrit ning rannajoone pikkus on umbes 15,5 km. Vohilaiul on maapinna tõusu ja maastiku omapära tõttu merest eraldunud kaks järvekest. Suuremat osa saarest katavad okaspuud, leidub lookadastikke, lõunaosas rannaniite. Läänerannikut katab pilliroog.

Vohilaidu mainiti esimest korda 1586 (Killingeholm). Saar oli asustatud 1780 (või varasemast) kuni 1956 või 1957. Vohilaiu maad on kasutatud põllu harimiseks, samuti karja- ja heinamaana. Vohilaiu elanikud olid erinevalt teistest laidudest ajutised, karja- ja põlluvahiks saadetud perekonnad.

1930. aastate lõpus oli Vohilaiule märgitud 4 talukohta: Vahi, Kõrgeoru, üks maja kuusiku lähedal ja üks maja laiu lääneservas

Tänapäeval saarel püsiasustust ei ole, kuid seal karjatatakse lambaid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vohilaid

Vohilaiu retk Inna Lepiku juhtimisel algab 19. juulil kogunemisega Vahtrepa küla Lepistu talu juures kell 9:00. Vohilaiule saab minna traktori kastis ja jalgsi läbi vee, laiul jalutame umbes 6-7 km ja tagasi autode juures ollakse ca kell 14:00. Kui ilm soosib, saame nautida ka head muusikat (lõõtspillil Kaido Ray Kallikorm). Osalemistasu on 10.-

Täpsem info ja eelregistreerimine inna.lepik@gmail.com või 5647 5772

Viimased uudised

Järgmisel nädalal algava 15. Hiiu Folgi teema on „Legendide saar”

Järgmisel nädalal algava 15. Hiiu Folgi tunnuslause on „Legendide saar”. Hiiumaa on muinasjutumaa, kus on peidus palju legendaarseid inimesi, paiku ja lugusid. Seega on mitmed festivali lisaprogrammi ettevõtmised pühendatud otse või kaude legendidele ja saare legendaarsete inimestele. * Leiger, Rudolf Tobias ja Torupilli-Juss Rudolf Tobiase majamuuseumi perenaine Ille Savioja pajatab reedel Hiiumaa vägilasest Leigrist. „Räägin …