14. Hiiu Folgil „Juurte juures“ kuuleb pärimust Vormsist Lääne-Aafrikani

14. korda toimuv pärimusmuusikafestival Hiiu Folk läheb senisest enam juurte juurde. Varasemast enam kuuleb seekord arhailist pillimängu: väikekandleid, hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli. Kuuleb ka regilaulu ning saab tantsida pärimustantse ja mängida laulumänge.

Spetsiaalselt Hiiu Folgi jaoks tuleb esimest korda kokku trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan.

„Kaks muusikut, kes jutustavad oma muusikat elust enesest, ausalt ja otse südamesse. Oleme sõbrad nii elus kui ka muusikas – sõnu ei olegi seletamiseks tarvis. Naudin iga hetke koos nendega,“ ütleb kitarrist Ain Agan. Sibul ja Tuksam esitavad omaloomingut ja eesti luulele loodud laule.

Värske koostööprojekt on ka duo Mari Kalkun ja Aleksandra Kremenetski.

Äsja Jaapanist kontserte andmast tulnud Mari esitab Hiiumaal uusi lugusid oma sügistalvel ilmunud albumilt „Ilmamõtsan“ koos särava löökriistamängija Aleksandraga. „Ilmamõtsan“ on pälvinud tähelepanu Euroopas, plaat valiti maailmamuusika edetabeli parimate albumite hulka 2018. aastal.

„Ma arvan, et Hiiumaa on veel üks neid väheseid oaase maailmas, kus on alles looduse ilu ja rahu, ja see peegeldub vastu ka inimestes, kes on sinna püsima jäänud,“ ütleb Mari Kalkun. „Minule on iga saarel käik eksootika, sest elan metsade vahel ja mere äärde satun pigem harva. Emapoolsete juurte kaudu olen siiski mere äärest ja mõnikord kajab see ka mulle endalegi ootamatult minu lauludest vastu.“

Uue kõlapildiga üllatab Eesti–Ukraina folkrokkansambel Svjata Vatra. Hiiu Folgile tulevad nad kavaga, kus kõlavad paremad vanad ja uued lood verivärskelt albumilt „Muutused“. Akordioni asemel on bändil nüüd kitarr, mida mängib Peeter Priks. Bändi trummar Karl-Heinrich Arro on Hiiumaalt ja ning torupilli ja vilede mängija Juhan Suits on siin elanud. „Ja meil on kavas ka hiiu lugu!“ ütleb ansambli eestvedaja Ruslan Trochynskyi. „Tuleb lõbus, positiivne, vägev kontsert. Rock’n’roll ja ikka power folk! Ootame!“
Tõnis Kargi autorilaule esitav Pööriöö liikmed lubavad, et nende kontserdil saab tunda end tõeliselt hästi ja olla rõõmus koos nendega.

„Hiidlane võiks tulla meid vaatama, kuna pole midagi sellist varem näinud. Pööriöö on nii värskendav kogemus, kui üldse olla saab!“ ütleb bändi juht ja laulja Tõnis Kark.

Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup (Ramo Teder, sooloartistina Pastacas, ja Marko Veisson) kõigub pärimuse ja uuemate muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground’i ja popiga. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi pillimängijate kambrites ja kandudes neist edasi.

Mehed ütlevad oma loomingu kohta nii: „Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.“

Välisesinejad tulevad seekord lõuna poolt: oma juuri tutvustavad Oxus Usbekistanist ja Sego Lääne-Aafrikast.

Väikeriigist Togost pärit Sego mängib djembe’sid. „Djembe’l mängin oma kodumaa rütme – nagu näiteks akpessé ja agbadja –, samuti muid Aafrika rütme ning ka neid, mis kantud reggae’ist, funk’ist, hiphopist ja teistest ülemaailmselt tuntud muusikastiilidest,“ räägib ta. Sego on ka käsitööline ja valmistab djembe’sid ise.

Festivalil saab osaleda djembe õpitoas!

Usbeki traditsioonilise klassikalise muusika ansambel Oxus andis 2016. aasta veebruaris Eestis mitu edukat kontserti. Seekord on meestel lauludele lisaks kaasas midagi veel kaunimat – eksootiline tantsijanna, kelle esitus annab muusikale hoopis uue ja erilise mõõtme.

Eestirootsi ja eesti pärimust tutvustab Strand…Rand, oma uut plaati esitleb lõõtsakuningas Juhan Uppin.

Juhan Uppini albumi „Pikk lugu“ palad pärinevad Karl Kikase, Richard Reino ja Artur Rinne repertuaarist ning eesti, skandinaavia ja iiri rahvamuusikast. „Eriti õnnelik olen ma selle üle, et esimest korda olen saanud oma sooloalbumile panna ka päris enda tehtud lugusid,“ ütleb Uppin.
Veel saab kuulda Rondellust, Heinavankrit, Jaak Johansoni ja Krista Citra Joonast, Helin-Mari Arderit ja Teet Raiki, Tuulelõõtsutajaid jt.

Hiiu Folk saab alguse neljapäeval, 19. juulil Kärdlas, seekord kultuurikeskuses, jätkub kahel päeval pealaval Kassari kiigeplatsil ning lõpeb traditsiooniliselt kirikukontsertidega pühapäeval.

Festivali pass maksab kuni juuni lõpuni 35 eurot. Kuni festivali alguseni 19. juulil on passi hind 45 ja kohapeal 50 eurot. Festivalile pääsevad tasuta kuni 12-aastased (k.a) lapsed.

Kõik väikesed ja suured pillimehed, kes tahavad, oskavad ning jaksavad mängida festivalil tund aega pärimusmuusikat, võiksid korraldajaga ühendust võtta ja enda soovist teada anda! Ka mängima tuleva lapse või noore vanem saab tasuta festivali passi.
Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba.

Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulil.

Kohtumiseni Hiiumaal!

Oxus Usbekistanist:

 

 

 

 

 

 

 

Hiiu Folgi passid ja päevapiletid on müügil!

Ära jäta suveplaane viimasele minutile, soeta festivali pass juba täna:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/hiiu-folk-2018-57386/

14. korda toimuva Hiiu Folgi teema on „Juurte juures“.

Peale võimendatud muusika kuuleb seekord palju arhailist pillimängu: väikekandleid, Hiiu kannelt, lõõtsa, torupilli; saab tantsida vanu pärimustantse ja mängida laulumänge. Ning muidugi avastada Hiiumaa ajalugu matkade ja muuseumide kaudu.

Igal esinejal on mingi side traditsiooniga, meie ajalooga: Strand…Rand tutvustab eestirootsi ja eesti pärimust, Mari Kalkun tutvustab omaloomingu kaudu enda Võrumaa juuri jne. Svjata Vatra põimib nagu ikka ukraina ja eesti rütmid. Uut plaati esitleb Eesti mitmekülgseim Teppo-tüüpi lõõtspilli mängija Juhan Uppin.

Välisesinejad tulevad seekord lõuna poolt: oma juuri tutvustavad Oxus Usbekistanist ja Sego Lääne-Aafrikast Togost.

Veel saab kuulda Riho Sibulat, Jaak Tuksamit ja Ain Aganat, Helin-Mari Arderit ja Teet Raiki, Pööriööd, Rondellust, Puuluupi jpt.

Hiiu Folk saab alguse neljapäeval, 19. juulil Kärdlas, seekord kultuurikeskuses, jätkub kahel päeval pealaval Kassari kiigeplatsil ning lõpeb traditsiooniliselt kirikukontsertidega pühapäeval.

Hiiumaa ootab külla! Saare ja pärimusmuusika sõbrad ei tohiks hiidlasi ja külalisi vahepeal nörritanud madalast merest heituda – üle vee saab kindlasti.

Festivali pass on soodushinnaga müügil eriti kaua: juuni lõpuni saab nelja päeva passi 35 euroga. Kuni festivali alguseni 19. juulil on passi hind 45 ja kohapeal 50 eurot. Nagu ikka, pääsevad festivalile tasuta kuni 12aastased (k.a) lapsed.

Sellegipoolest ei peaks suveplaanide tegemist jätma viimasele minutile – nii on rohkem lootust leida endale ka tore majutuskoht! Festival toimub 19.–22. juulil.

Kõik väikesed ja suured pillimehed, kes tahavad, oskavad ning jaksavad mängida festivalil tund aega pärimusmuusikat, peaksid korraldajaga ühendust võtma ja enda soovist taas teada andma.

„Anname teile tunniajalise mängu eest festivali passi, lisaks saate kindlasti vahvaid kogemusi ja uusi sõpru!” ütles korraldaja Astrid Nõlvak. Mängima tuleva lapse või noore vanem saab samuti tasuta festivali passi.

Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitliga pärjatud Hiiu Folk on algusest lõpuni alkoholivaba.

Viimased uudised

22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“. Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud,…