Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüle ja lauldakse salmikulaule

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

„Mida enam ma Hiiumaa rahvaluulesse süvenen, seda enam veendun, et Hiiumaa on üks paremini varjatud saladusi eesti rahvaluule uurimises,“ ütleb Helen Kõmmus. „Hiidlaste pärimus on pahatihti jäänud saarlaste ja muhulaste varju, kes on rahvaluulekogujaid peibutanud oma suulise vanavara rohkusega. Hiidlasele pole aga n-ö massikultuur kunagi meelt mööda olnud. Tema lauludele ja juttudele on omane eriline kvaliteet, mis hakkab avanema alles lähemal süvenemisel. Seda kinnitab ka 1959. aasta Hiiumaa rahvaluuleekspeditsioonilt kogutud mitmekihiline ja põnev materjal.“

Unikaalsele rahvaluulematerjalile lisaks oli filmilindile jäädvustatud toonase piiritsooni eluolu, sh sadama argipäeva ja sealseid rajatisi. Viimane oli tookord tundlik ja isegi ohtlik materjal. Oluliste riiklike objektide filmimine võis halvemal juhul kvalifitseeruda spioneerimiseks ja riigireetmiseks. Võimalik, et sellepärast polnudki sellest rahvaluule kogumise retkest arhiivis korraliku jälge ja sellega seotud filmi omal ajal avalikult ei näidatud. Tegelikult pole originaalfilmi saatus teada. Pole välistatud, et see konfiskeeriti. Arhiivis on säilinud vaid katkendid kopeeritud filmilindist. Need tummfilmilindile talletatud mälestused ootasid arhiivivaikuses oma aega. Nüüd on see aeg käes.

Tuli, vesi, õhk, maa

Reedel kell 12.30 räägib Kassari muuseumimajas Hiiumaa ajaloost talle omasel põneval viisil Hiiumaa muuseumide teadusdirektor Helgi Põllo.

Et seal on avatud näitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“, avab Põllo minevikku nende nelja elemendi kaudu. Kokku saab sellest lugu saareelaniku toimetulemisest, oskustest, aga ka usust, haridusest, loovusest ja teistest tähtsatest asjadest, mis sajandite jooksul siinset olemist ja elamist on mõjutanud.

Salmikulauludega tulevikku

Kell 14 võtab sealsamas Kassari muuseumimajas järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.

„Mitte keegi meist ei saa olla osaline Eesti 200. sünnipäeval – see on vist päris kindel. Aga et meie rahvas sinnamaani kestaks, sellele saab päris kindlasti igaüks kaasa aidata,“ ütleb Valter Parve. „Kasvatada lapsi, kaitsta kodu, hoida loodust – see kõik loeb. Ja soovida „jõudu tööle“ ning „jätku leivale“ – kui see on läbi sajandite saatnud eestlaste elu, siis peab neis olema inimesi liitev ja hoidev vägi. Sedasama saab väita ka üheskoos laulmise kohta – kohapeal kogetud rõõmule lisaks hoiab see sidet esivanematega ning loob silda tulevikku. Lisaks on see ka omamoodi nutitõrje – eriti kui nooremad kaasa löövad. Teie, kes te hoolite me ühise kodumaa kestmisest edasi kaugesse tulevikku, saate siin õla alla panna: salmikud-laulikud kaasa ning Kassarisse! Koos lauldud viisid on meie rahva salakeel ning on tänaste põlvkondade võimuses seda elus hoida. Jätku laulule!“

Vinüüliviisidega minevikku

Valter Parve ootab kõiki Kassari rahvamajas ka laupäeval kell 14, et kuulata väliseesti muusikat:

„Eesti juubeliaastal eriti, aga ka enne ja pärast seda on tähtis tunda ühtekuuluvust nendega meie seast, kes olude sunnil sünnimaa maha pidid jätma. Kaugel alles hoitud keel ja kombed on oluline pärand me kultuuris ning on põhjust olla tänulik rahvuskaaslastele selle eest. Üks osa tollest pärandist on kättesaadav vinüülplaatidele salvestatud muusika abil ning Kassaris me neid kuulamegi.

Väike loetelu lauljatest ja pillimeestest, kes me ette sel korral „astuvad“: Naan Põld, Maret Pank, Ingemar Korjus, Ell Tabur, Olaf Kopvillem, Hille Ostrat, Olev Muska, „Hämarik“, „Lemmikud“, „Hamiltoni Helletajad“, „Heli Neli“, „Jüri-Peeters“ jt. Kui hiidlastel on kodus kaugel-kaugel vinüülplaatidele salvestatud eesti muusikat, siis võiks seda teistelegi kuulamiseks kaasa võtta. Kohtumiseni Kassaris!“

* * *

Hiiu Folgi külastajat ootavad veel matkad Vissulaiule ja Kõpu poolsaarele Tiit Leitoga Tõnupsi luiteid vaatama, hiiu kandle ja djembe õpitoad, tantsuõhtu vahvate seltskonnatantsude ja -mängudega, Eesti dokumentaalfilmid ning muidugi kontserdid: spetsiaalselt Hiiu Folgiks kokku tulev trio Riho Sibul – Jaak Tuksam – Ain Agan, elektrooniliste hiiu kannelde duo Puuluup, autorilaule esitav Pööriöö, lõõtsakuningas Juhan Uppin, mõtlik ja vägev Mari Kalkun koos Aleksandra Kremenetskiga, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas tuntud headuses, tuline Svjata Vatra, eksootiline Oxus jpt. Pühapäeval esinevad kirikutes Helin-Mari-Arder ja Teet Raik, Heinavanker, Rondellus ja Shabat Quartet.

Hiiu Folgil tunneb end mõnusalt kogu pere. Kõige väiksemate folgiliste jaoks on lastepesad, kus saab meisterdada ja mängida ning kohtuda rännukoer Klausiga Lottemaalt ja Kärdla nukuteatri tegelastega. Kassari kiigeplatsil saavad lapsed kas või paljajalu ringi lipata. Et festival on alkoholivaba, on peol hea ja turvaline olla.

2015 valis ajakiri Pere ja Kodu Hiiu Folgi kõige peresõbralikumaks festivaliks.

XIV Hiiu Folk „Juurte juures“ toimub 19.–22. juulini.

Kohtumiseni Hiiumaal!

Viimased uudised

22. juulil lõppes XIV Hiiu Folk

22. juuli õhtul lõppes festival lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“. Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud,…